Homme algab sügis ja peagi siis seegi aeg käes ei ole, mil esimene pisike lumehelbeke tasa taevast alla liugleb. Pisike lumehelbeke koosneb pisikestest jääkristallidest, aga kui pisike üldse võib üks jääkristall olla?
Teadlased on uudishimulikud ja tahavad teada. Jääkristall koosneb kõige tavalisematest veemolekulidest H2O, mis on ühinenud korrapärase ehitusega kristallvõreks. Kui molekule on väga vähe, siis võivad nad lihtsalt kokku kobarduda, aga kristallstruktuuri ei moodusta.
Mitu veemolekuli läheb aga tarvis selleks, et jääkristalli teha? See oli küsimus, mida asusid lahendama Christopher Pradzynski Saksamaalt Göttingeni Ülikoolist ja tema Saksa ning Tšehhi kolleegid. Seni oli teada, et see veemolekulide arv jääb kuskile saja ja tuhande molekuli vahele. Täpsemat arvu on olnud väga raske kindlaks teha.
Pradzynski ja kolleegid uurisid nüüd eriti täpselt veemolekulikobarate infrapunaspektreid ja teatavad tänases ajakirjas Science, et jää-taoline struktuur hakkab neis kobarais ilmnema umbes 275 molekuli juures.
Tubli saavutus ja tore teada. Pealegi, nagu autorid artiklis isegi rõhutavad, see üliväikeste ainekoguste kohta saadud informatsioon aitab tegelikult paremini mõista ka suurema vee- või jäähulga omadusi. Meie aga astume seda rõõmsamalt jahedatele sügisilmadele vastu.
Vaata veel:
Wie klein ist der kleinste Eiskristall? (Welt der Physik)
| 21. mail 1853 avati esimene avalik akvaarium |
Teoste avaldamine sel lehel on kooskõlastatud EAÜ/NCB-ga
