Toimetas Laur Kanger
Liikumine on tervise ja ilu pant. Värskes õhus viibimine võib olla võimalus ka hea nägemise tagamiseks. Nimelt tuli Cambridge'i ülikooli teadlaste uuringust välja, et laste seas, kes veetsid rohkem aega õues, esines lühinägelikkust vähem, kui tubastel lastel, vahendabBBC.
Iga nädal väljas veedetud ekstra tunni arvelt on võimalik lapsel kahandada lühinägelikkuse riski kahe protsendi võrra. Nägemist säästvateks võtmeteguriteks võivad teadlaste hinnangul olla loomulik päevavalgus ja kaugete objektide vaatamine.
Tuli välja, et lühinägelikkuse käes kannatavad lapsed veetsid nädalas väljas keskmiselt 3,7 tundi vähem kui need, kel oli kas täiesti normaalne nägemine või esinesid probleemid kaugele vaatamisel. Miks see nii on, pole teadlaste sõnul siiski veel lõpuni selge.
Esialgu eeldasid uurijad, et lapsed, kes on rohkem väljas, tegelevad selle arvelt vähem näiteks lugemise, õppimise või arvutimängudega. Paraku kaks uuringut kaheksast sellist seost ei tuvastanud. Kokku oli erinevatesse selleteemalistesse uuringutesse kaasatud rohkem kui 10 000 last ja noorukit.
Nüüd loodavadki teadlased koguda rohkem infot selle kohta, milline õues ilmnevatest teguritest on lühinägelikkuse vältimisel kõige tähtsam.
Suurbritannias kannatab praegu 1-2 protsenti viie- kuni seitsmeaastastest lastest lühinägelikkuse käes. 30-40 aasta eest oli see märksa harvemini esinev nähtus.
Silmaarst Susan Blakeney sõnul sünnivad lapsed tavaliselt kaugnägelikena. Kasvamise jooksul kohandub nägemine nii, et kui kasvuperiood lõpeb, peaks nägemine olema suurepärases seisus. Kui laps ei sünni piisavalt kaugnägelikuna, võivad nad lõpetada puberteedieas lühinägelikuna. Selleks on tema sõnul mitmesuguseid põhjuseid, kuid milline neist mängib võtmerolli, on seni teadmata.












Teoste avaldamine sel lehel on kooskõlastatud EAÜ/NCB-ga