Toimetas Laur Kanger
Kunagise Assüüria impeeriumi aladel Türgis töötavad arheoloogid leidsid tõendeid iidse keele kohta, mida kõneldi umbes 2500 aasta eest, vahendab ScienceDaily.com. Keelt kasutas asrvatavalt kunagises Tušhani linnas elanud tänapäeva Iraani ja Iraagi piirilt sinna küüditatud rahvas, kelle ülesandeks oli piirialadel linna ehitada ja maad harida.
Tõendid nende senitundmata olnud keele kohta pärinevad ühelt savitahvlilt, mis tuli päevavalgele kaheksandal sajandil enne meie ajaarvamist hävinud Tušhani palee varemetest. Kiilkirjas tahvlikesel seisab nimekiri naistest, keda palees hoiti. Samuti seisid seal kohalike valitsejate nimed.
Teadlased seligitavad ajakirjas Journal of Near Eastern Studies ilmunud artiklis, et kirja on pandud 144 nime, millest 60 on tuvastatud. Neist üksnes paar on assüüria päritolu, üksikud annavad tunnistust veel mõnest teadaolevast keelest, kuid valdav enamus on keeles, mis oli teadlastele seni tundmata.
Väljakaevamised toimuvad Türgi kaguosas Tigrise jõe kaldal Ziyaret Tepes. Arheoloogid on seda piirkonda uurinud juba 1997. aastast alates. Kõnealune tahvel leiti kunagise palee trooniruumist.
Teooriaid selle kohta, kust oli pärit rahvas, kes seda keelt rääkis on mitmeid. Teadlastele tundub kõige veenvam oletus, et kõnealune rahvas toodi Tušhani kuskilt sunniviisiliselt. Nimelt olevat olnud see tolleaegsetele kuningatele iseloomulik võimu kindlustamise viis. Värskelt vallutatult aladelt küüditati inimesed minema, et murda sealse eliidi vastupanu. Kodust eemale viidud inimesed olid täielikult sõltuvad assüürlastest ladvikust, kes nende eluolu nüüdsest kontrollisid.
Iraanis asuvad Zagrose mäed olid teadaolevalt just sel ajajärgul assüürlaste vallutatud. Seni ei ole osanud teadlased aga seda piirkonda ühegi teadaoleva keelega siduda. Seepärast on iseäranis ahvatlev pidada tahvlitelt leitud keele kodukohaks just seda piirkonda.
Leitud savitahvlit hoitakse Türgis Diyarbakiris ning pärast põhjalikku uurimist on kavas see ka avalikult vaatamiseks välja panna. Sellest, kuidas tundmatut keelt dešifreeriti, on pikemalt kirjas ajakirjasJournal of Near Eastern Studies.
| 24. mail 1938 patenteeriti parkimisautomaat |
Teoste avaldamine sel lehel on kooskõlastatud EAÜ/NCB-ga
