<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><rss version="2.0" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom">
	<channel>
		<title>teadus.err.ee</title>
		<description>Podcast</description>
		<link>http://teadus.err.ee</link>
		<copyright>Eesti Rahvusringhääling</copyright>
        <generator>Eesti Rahvusringhääling</generator>
        <managingEditor>teadus@err.ee (teadus.err.ee)</managingEditor>
		<webMaster>teadus@err.ee (teadus.err.ee)</webMaster>
		<language>et</language>
		<pubDate>Sat, 04 Feb 2012 22:02:01 +0200</pubDate>
		<atom:link href="http://teadus.err.ee/rss" rel="self" type="application/rss+xml" />
      <item>
      <title>Rasvalembus on geenides</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6326</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Paljugi siin ilmas on maitse asi, aga kui lähemalt uurida, siis tuleb välja, et maitse asi võib olla samas ka geenide asi. Teadlased on nüüd välja selgitanud, et kui teile hirmsasti maitseb rasvane toit, siis tõenäoliselt on selle üheks põhipõhjuseks geeni CD36 eriline vorm.</description>
	  <pubDate>Sat, 04 Feb 2012 14:05:23 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6326</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Vene teadlased püüavad jõuda Antarktika ühe suurema järve veeni</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6325</link>
	  <teema>Saated / Põhiosa jalus</teema>
	  <description>Keset Antarktikat käib Vostoki uurimisbaasis usin töö. Seal ametis olevaid Vene teadlasi hoiab käredas külmas tegutsemas põnevus, mis käib kaasas võimalusega puurida auk läbi pea neljakilomeetrise jääkaane, mis katab Vostoki järve. Ligi miljoniaastase järveveeni jõudmine annab teadlaste hinnangul võimaluse tutvuda teadusele seni tundmatute elusorganismidega, vahendab LiveScience.com.
</description>
	  <pubDate>Sat, 04 Feb 2012 14:00:52 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6325</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Eesti Maaviljeluse Instituudis disainitakse kartuleid</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6323</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur Viive Rosenberg rääkis täna saates &quot;Terevisioon&quot;, et nemad uusi kartulisorte ei areta, vaid piltlikult öeldes disainivad ja remondivad neid. &quot;Me aitame kaasa disainida uusi sorte, tervendame neid haigustest, muudame paremaks kuju ja sorti saagikamaks,&quot; toob ta näiteks.  Kuid sordi aretuseks kulub teadlase sõnul 10-15 aastat ja see on tõeline inimese ja looduse looming.</description>
	  <pubDate>Fri, 03 Feb 2012 13:58:39 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6323</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kääbustähe suur kiviplaneet üllatab astronoome</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6321</link>
	  <teema>Konkursid </teema>
	  <description>Rahvusvaheline astronoomide rühm on avastanud meile suhteliselt lähedal asuva tähe juurest suure Maakera tüüpi planeedi, millel valitsevad tõenäoliselt ka elukõlblikud olud. Planeet on Maakerast umbes 4,5 korda suurema massiga, teeb tiiru oma tähe ümber 28 päevaga ja tiirleb tähest just täpselt sellisel kaugusel, et tema pind ei ole vedela vee olemasoluks ei liiga soe ega liiga külm.</description>
	  <pubDate>Fri, 03 Feb 2012 10:24:46 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6321</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Tiina Jokineni ja Peeter Vähi teekond Arktikast Antarktikasse jõuab ETV ekraanile</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6320</link>
	  <teema>Konkursid </teema>
	  <description>Neli aastat tagasi valmis ETV ja “Osakonna” koostöös 16-osaline saatesari, mis kirjeldas eestlastest rännumeeste  kulgemist mööda ajaloolist Siiditeed. Tänaseks on siiditeeliste initsiatiivgrupp – Aivo Spitsonok, Tiina Jokinen ja Peeter Vähi – ning nendega etapiti liitunud reisikaaslased naasenud veelgi mastaapsemalt ekspeditsioonilt, läbinud teekonna Põhja-Jäämere rannikult Antarktise mandrile välja.</description>
	  <pubDate>Fri, 03 Feb 2012 09:31:58 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6320</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Austraalias kaalutakse elevantide vabasse loodusesse laskmist</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6319</link>
	  <teema>Vaata ja kuula / Saated</teema>
	  <description>Võõrliikide sisse toomisega püütakse olla kõikjal ettevaatlik. Ometi on Austraalias hakatud kaaluma võimalust, et lasta elevandid ja ehk koguni ninasravikud vabasse loodusesse. Põhjuseks tõsiasi, et need suured loomad aitaks piirata kunagi Aafrikast sisse toodud ja nüüd massiliselt vohama hakanud taime levikut, millest sünnib ka suurem osa maastikupõlengutest, vahendab Physorg.com.</description>
	  <pubDate>Fri, 03 Feb 2012 07:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6319</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Talvine gripihooaeg on alanud</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6318</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Terviseameti andmetel hakkas eelmisel nädalal märgatavalt kasvama gripilaadsete ja ülemiste hingamisteede viirusnakkuste haigestumiste arv. Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata veel madalaks, gripiviiruse levikut piiratuks, kuid  haigestumus on alustanud tõusutrendi.</description>
	  <pubDate>Thu, 02 Feb 2012 15:53:48 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6318</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Tartu Ülikooli teadlane teeb kaastööd maailma suurimale väärtusteuuringule</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6317</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Maailma väärtusteuuring on sotsiokultuuriliste ja poliitiliste muutuste ülemaailmne uuring, mida teeb maailma juhtivates ülikoolides töötavate uurijate võrgustik ning Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi vanemteadur Anu Realost saab maailma tuntuima väärtusteuuringu World Values Survey vastutav uurija Eestis.</description>
	  <pubDate>Thu, 02 Feb 2012 15:38:38 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6317</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Talvine aialinnuaabits nüüdsest ka nutitelefonidele</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6316</link>
	  <teema>Vaata uudiseid teemade järgi </teema>
	  <description>Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondiga on loonud nutitelefonides kasutatava abimehe talviste aialindude määramiseks.  &quot;Talvisest aialinnuaabitsast&quot; leiab 36 tavalisema aialinnu joonistuse, lühikese tutvustuse ja iseloomuliku laulu või häälitsuse. Lihtsalt kasutatav aabits on heaks abimeheks linnuliikide määramisel toidumaja juures või koduaias. </description>
	  <pubDate>Thu, 02 Feb 2012 13:19:06 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6316</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Sarja «Püramiidi tipus» teist hooaega juhivad Mihkel Kärmas ja Neeme Raud</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6315</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Pühapäeval ETVs teist hooaega alustavat saatesarja &quot;Püramiidi tipus&quot; asub Neeme Rauaga vaheldumisi juhtima uuriva ajakirjanduse üks tipptegijaid Mihkel Kärmas. Sarja mõlemad autorid on oma erinevate tööde eest pälvinud Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemia.</description>
	  <pubDate>Thu, 02 Feb 2012 12:55:20 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6315</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Vulkaan võib võimsast purskest aegsasti hoiatada</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6314</link>
	  <teema>Konkursid </teema>
	  <description>Vulkaan purskab siis, kui tal on purskamise aeg, ja täpselt ette ennustada on ta tegutsemist raske. Mõni päev või mõni kuugi enne purset ilmutavad tulemäed siiski enamasti oma kavatsusest mingeid märke. Kuid rühm teadlasi eesotsas Timothy Druittiga Prantsusmaal Clermont-Ferrandis asuvast Blaise Pascali Ülikoolist on nüüd ajakirjas Nature avaldanud uurimistöö, mis võiks põhimõtteliselt aidata tõeliselt suurtest pursetest juba kümneid aastaid ette teada saada.</description>
	  <pubDate>Thu, 02 Feb 2012 12:41:55 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6314</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Inimesed peavad end kergemaks ja pikemaks, kui nad tegelikult on</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6313</link>
	  <teema>Põhiosa jalus / Lehekülje jalus</teema>
	  <description>USA teadlaste uuringust selgus, et kui küsida inimestelt nende pikkuse ja kaalu kohta, hinnatakse oma kehakaalu madalamaks ja pikkust suuremaks kui need tegelikult on. Sealjuures kipuvad valgenahalised rohkem eksima kui mustanahalised või latiinod. Kuigi reaalsuse ja inimese poolt pakutud suuruste vahe on ei ole eriti suur, soovitatakse ekspertidel erinevates uuringutes kasutatavad tulemused võimalusel ise üle kontrollida.</description>
	  <pubDate>Thu, 02 Feb 2012 10:13:03 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6313</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Tallinna Ülikooli Studia Generalia kevadsemestri avaloeng võrdleb ämblikke ja inimesi</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6312</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Täna, 2. veebruaril peab meditsiinilise biokeemia professor Jan Johansson Studia Generalia kevadsemestri avaloengu teemal &quot;Valkude liitumine inimeste ja ämblike puhul&quot;.</description>
	  <pubDate>Wed, 01 Feb 2012 23:26:20 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6312</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Haridus- ja Teadusministeerium: õpetajate palk sõltub olulisel määral kohalikest omavalitsustest</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6311</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Tänasel riikliku lepitaja juures toimunud kohtumisel kohalike omavalitsuste, õpetajate ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega kokkulepet õpetajate koheseks palgatõusuks ei sündinud. Eesti Haridustöötajate Liit võttis mõtlemisaega järgmise neljapäevani, kas soovib menetluse lõpetamist ja hakkab streiki ette valmistama või nõustub riikliku lepitaja ettepanekuga. </description>
	  <pubDate>Wed, 01 Feb 2012 23:05:39 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6311</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Suhkur on sama kuri mürk kui alkohol ja tubakas</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6310</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Väide, et suhkur on valge surm, võib kõlada veidi äärmuslikuna. Ometi on California ülikooli teadlased võtnud nõuks ajakirjas Nature ilmunud artiklis just seda väidet kinnitada. Ühtlasi teevad nad ettepaneku, et suhkru ja teiste magusainete kasutamine peaks olema üle maailma sama rangelt reguleeritud nagu näiteks alkoholi pruukimine, vahendab LiveScience.com.</description>
	  <pubDate>Thu, 02 Feb 2012 09:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6310</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Väikese jääajani viisid vulkaanipursked</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6307</link>
	  <teema>Konkursid </teema>
	  <description>Rahvusvaheline töörühm on viimati pea viiskümmend aastat tagasi kasutust leidnud meetodit rakendades kindlaks teinud, et keskaja lõpul Väikese Jääajaga päädinud sündmusteahel algas tõenäoliselt aastatel 1275-1300 lühikese aja vältel toimunud vulkaanipursetega.</description>
	  <pubDate>Wed, 01 Feb 2012 13:04:44 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6307</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Lapsevanemad otsivad Tartu Waldorfkeskuse rajamiseks raha</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6306</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Jaanuari lõpuks valmis Tartu Waldorfkeskuse rajamise äriplaan, mille koostamiseks eraldas toetuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Tartu Waldorfgümnaasiumi ja Meie Mängurühma nimelise lastehoiu lapsevanemad on entusiastlikud, et Euroopa Liidu struktuurivahendite toel õnnestub Waldorfkeskus Tartusse ehitada lähema seitsme aasta jooksul.</description>
	  <pubDate>Wed, 01 Feb 2012 10:08:06 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6306</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Teaduskeskus Ahhaa uus näitus kutsub jäätisega metsa</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6305</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Alates homsest saab Tallinna Vabaduse väljaku alla ehitatud metsas iga näitusekülastaja lisaks linnulaulu nautimisele võtta endale metsa peremehe rolli ning otsustada, kas majandada või mitte majandada metsa? Jälje jätab metsale nii kasuahne inimtegevus kui ka tegevusetus.</description>
	  <pubDate>Thu, 02 Feb 2012 23:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6305</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kõrgtehnoloogia trügib privaatsele territooriumile</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6304</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Elvis Presley suri istudes WC portselanist toolil. Võib olla on see traagiline kurioosum norrakaid ikka veel mõjutamas. Aga võib olla on nad lihtsalt tormakalt järelemõtlematud tehnoloogia rakendajad. Nimelt levivad kuuldused, et Norra ettevõtete WC-desse on hakatud paigutama turvakaameraid ja töötajate kullakambri külastusi registreerib valgusfooriga ühendatud stopper. Püksikorral käimisel süttinud roheline tuli muudab värvi, kui asjatoimetamisele kulub liiga palju aega. Seejärel sekkub kehakergenduse protsessi töödejuhataja ja kergendab jorutaja kukrut.</description>
	  <pubDate>Wed, 01 Feb 2012 09:39:43 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6304</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Hüljatud püütonid hävitavad imetajaid</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6303</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Looduses peab valitsema tasakaal, teadis juba Sammalhabe. Kuid paljud Florida elanikud on suhtunud sellesse põhimõttesse hooletult ja nüüd on tagajärg käes. Floridas, selles kohati lausa troopilise kliimaga USA osariigis on levinud komme pidada koduloomana püütoneid. Kuid mõnigi kord juhtub, et inimesed tüdinevad maost ära ja hülgavad ta. Nüüd elabki Florida Evergladesi soises rahvuspargis arvatavasti kümneid tuhandeid tumedaid tiigerpüütoneid (Python molurus bivittatus), kuid kohalikke põliseid imetajaliike paraku sellevõrra vähem.
</description>
	  <pubDate>Wed, 01 Feb 2012 13:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6303</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Inimese kõnetöötlemise keskus paikneb teises kohas kui varem arvatud</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6302</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Inimese aju piirkonda, mis töötleb kõnet, nimetatakse Wernicke alaks saksa neuroloogi järgi, kes 1800-ndatel antud teemat uuris. Juba pikka aega on teadlased uskunud, et see regioon paikneb ajukoore tagumises osas, kohe kuulmispiirkonna taga. Nüüd on aga jõutud arvamusele, et kõnetöötlus ajus toimub hoopis teises kohas.</description>
	  <pubDate>Wed, 01 Feb 2012 01:05:04 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6302</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Silmapupilli suurus reedab tähelepanuobjekti</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6301</link>
	  <teema>Põhiosa jalus / Põhiosa jalus</teema>
	  <description>Öeldakse, et silmad on hinge peegel. Kas sellel ka teaduslikku kinnitust on, ei tea. Teadlased on aga tuvastanud, et silmapupillide diameetri mõõtmine annab aimu sellest, millele inimene tähelepanu pöörab. Pupillomeetriat on kasutatud nii sotsiaalpsühholoogia kui kliinilise psühholoogia testides inimeste, loomade, laste ja imikute puhul. Meetodi uurimisega tegelevate teadlaste sõnul võiks seda julgelt rohkem kasutada, vahendab Scienceblog.com.</description>
	  <pubDate>Wed, 01 Feb 2012 09:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6301</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>24 miljoni põlvkonnaga hiirest hiiglaseks</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6300</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Kui kaua võiks aega minna, et hiiresuurusest loomakesest paisuks keegi elevandisarnane? Austraalia teadlased on välja arvestanud, et selleks kuluks umbes 24 miljonit põlvkonda. Uurimuses olid vaatluse all imetajate kasvu muutused pärast hiiglaslike dinosauruste väljasuremist 65 miljoni aasta eest, vahendab Physorg.com.</description>
	  <pubDate>Wed, 01 Feb 2012 06:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6300</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Haigusest paranemisel mängib kõige tähtsamat rolli patsiendi hoiak</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6299</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Erinevad inimesed põevad sama haigust erinevalt, sest haiguse kulgu mõjutavad tegurid muudavad iga juhtumi unikaalseks. Lisaks sellele, kui tõsine on haigus või kui kompetentne on arst, mõjutavad haigusega toimetulekut veel patsiendi üleüldine füüsiline seisund, stressi tase ja  lähedaste toetus. Kuid kõigist tegureist võib haiguse kulgu kõige enam mõjutada hoopis see, kuidas haige ise oma haigust tunnetab ja enda jaoks lahti mõtestab. </description>
	  <pubDate>Tue, 31 Jan 2012 16:22:32 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6299</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Loodusetarga loodusküsimused</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=218&amp;id=6297</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Gümnasistide viktoriinisaade läheb täiskäigul edasi. Kutsume ka vaatajaid kaasa mõtlema: miks muudavad puude lehed sügisel värvi ja mida toimetab mereimetaja kalaan e. merisaarmas kividega?</description>
	  <pubDate>Tue, 31 Jan 2012 15:06:58 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=218&amp;id=6297</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Hullunud Maa aasta</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=211&amp;id=6296</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Tagasivaade aastale, mil looduskatastroofid ei andnud planeedi elanikele peaaegu ühelgi kuul rahu. Rekordiliselt külm talv, Jaapani hiidlaine, eriti mõrvarlikud keeristormid Ameerikas, üleujutused Austraalias, orkaan New Yorgis...</description>
	  <pubDate>Tue, 31 Jan 2012 13:55:59 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=211&amp;id=6296</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Orelikunstik Andres Uibo</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=209&amp;id=6295</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Kolmkümmend aastat Niguliste kirikus töötanud orelikunstik Andres Uibo on oma elu jooksul erinevate orelite juurde samme seades pidanud enda arvutuste kohaselt tõusma juba miljoneid trepiastmeid. Siiski peab ta endiselt armsaimaks pilli, mille peal ta mängima õppis – Vigala kiriku orelit.
</description>
	  <pubDate>Tue, 31 Jan 2012 13:52:27 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=209&amp;id=6295</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Descartes'i Lütseumis nüüdsest frankofoonia osakond</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6294</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Tartu Descartes'i Lütseumis avatakse täna frankofooniaosakond. Koolist saab ka Eesti esimene üldhariduskool, kus mõnda õppeainet õpetatakse prantsuse keeles. </description>
	  <pubDate>Tue, 31 Jan 2012 13:19:14 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6294</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kodurottide eluviis</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=214&amp;id=6293</link>
	  <teema>Huvitavaid linke </teema>
	  <description>Tänaseks suure osa oma levialast rändrottidele loovutama pidanud kodurotid on Eestis elanud juba 13. sajandist, mil algas tihedam kauba- vahetus muu maailmaga. Argi- mõtlemises pigem kahjuriteks peetavate loomade eluviis on äärmiselt põnev. </description>
	  <pubDate>Tue, 31 Jan 2012 12:40:55 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=214&amp;id=6293</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Ultraheli võib olla tõhus rasestumisvastane vahend</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6292</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Tõhusate, mugavate ja odavate rasestumisvastaste vahendte väljatöötamine on paljude teadlaste huviorbiidis. Maa järjest kasvava inimpopulatsiooni taustal on pereplaneerimine saanud oluliseks märksõnaks. Oma otsingutel on USA teadlased nüüd tagasipöördunud ammuavastatud tõe juurde – meeste suguelundite „küpsetamine” ultraheliga võiks olla kõige efektiivsem mitteinvasiivne kontratseptsioonivahend.</description>
	  <pubDate>Tue, 31 Jan 2012 11:01:16 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6292</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Muusiku aju jääb kaua erksaks</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6291</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Vanemas eas kipub inimese reaktsioonikiirus vähenema. Aga need, kes tegelevad muusikaga, püsivad kauem vormis, vähemalt helidele reageerimise alal. Ameerika Ühendriikides  tehtud uuringus selgus, et muusikute närvirakud reageerivad inimkõnele kiiremini kui mittemuusikute närvirakud.
</description>
	  <pubDate>Tue, 31 Jan 2012 10:50:59 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6291</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Pakasega lapse koolist koju jätmise peab otsustama vanem </title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6290</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Põhja-Venemaal laiuva kõrgrõhkkonna toel on alanud nädal Eestis pakaseline ning nädala teisel poolel võivad külmakraadid öösiti ulatuda kohati üle kolmekümne kraadigi, laste koolisaatmisel tuleb aga lähtuda nende vanusest ja kooliteest.</description>
	  <pubDate>Tue, 31 Jan 2012 09:46:03 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6290</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Eestikeelne gümnaasiumiõpe käib üle jõu varem napilt keelt osanuile</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6289</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Vene gümnaasiumides on osaline eestikeelsele õppele üleminek toimunud üsna sujuvalt, kuid raske on endiselt õpilastel, kes põhikoolis piisavat eesti keele oskust ei omandanud, leidsid täna 58 vene koolist koosneva õpilasesinduste assamblee korraldatud foorumil osalenud.</description>
	  <pubDate>Tue, 31 Jan 2012 09:41:15 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6289</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Klaas piima päevas hoiab aju vormis</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6288</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Vähemalt klaas piima päevas võib märkimisväärselt parandada ajutegevust. Vastava uurimuse viisid läbi USA Maine'i ülikooli teadlased, kelle analüüsist selgus, et need täiskasvanud, kes tarbisid päevas tavalisest rohkem piima ja piimatooteid, said aju funktsioone mõõtvas testis märkimisväärselt paremad tulemused, kui need, kes jõid valget nestet vähe või üldse mitte. Piimajoojad kukkusid testis läbi viiskorda väiksema tõenäosusega, kui teised, vahendab Physorg.com.</description>
	  <pubDate>Tue, 31 Jan 2012 07:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6288</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kepler leidis 11 uut mitmeplaneedisüsteemi</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6287</link>
	  <teema>Konkursid </teema>
	  <description>NASA Kepleri planeediotsija teadlaste kollektiiv teatas, et on kinnitanud 11 planeedisüsteemis kokku 26 uue eksoplaneedi olemasolu tõestades taas kord, et mitmeplaneedisüsteemid ei ole Linnutee galaktikas haruldased ning kasvatades seega nende seni teadaolevat koguarvu kolmekordselt.</description>
	  <pubDate>Mon, 30 Jan 2012 13:20:37 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6287</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Lapsepõlves kogetud ema armastus kaitseb haiguste eest terve elu vältel</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6286</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Armastusel on küll suur jõud, kuid kas tõesti on võimalik, et see on üks kõige olulisem ressurss, mida laps vajab ja mille olemasolu või puudumine kogu tema ülejäänud elu mõjutama hakkab? </description>
	  <pubDate>Mon, 30 Jan 2012 23:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6286</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Rõuge muinasmajja kolivad esimesed elanikud</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6285</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrandi, Viire Pajuste juhitav eksperimentaal- arheoloogiline projekt on lõpule jõudmas. Alates 30. jaanuarist võib Rõuge linnamäe läheduses kohata muistses rõivastuses noori.</description>
	  <pubDate>Mon, 30 Jan 2012 10:45:43 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6285</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Konverents «Kliinik 2012» toob Tartusse kokku 700 arsti üle Eesti</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6284</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Tänasest kuni 1. veebruarini vältav iga-aastane meedikute suurkonverents toob seekord Tartusse üle 700 arsti kõikjalt Eestist. Juttu tuleb mitmetel põnevatel teemadel personaalmeditsiinist tervishoiupoliitikani.
</description>
	  <pubDate>Mon, 30 Jan 2012 10:35:23 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6284</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Saatesari «Püramiidi tipus» esitab kooliõpilastele põneva väljakutse</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6283</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Väljapaistvaid teadlasi ja insenere portreteeriv saatesari on välja kuulutanud kooliõpilastele mõeldud viktoriini &quot;Roheline kool&quot;. Viktoriin põhineb pühapäeval Eesti Televisioonis uut eetrihooaega alustaval teadussaadete sarjal «Püramiidi tipus», mida saab igal ajal ka järelvaadata saate veebilehel www.veebiakadeemia.ee. Põneva väljakutse võivad vastu võtta nii gümnaasiumi kui ka põhikooli õpilased. </description>
	  <pubDate>Mon, 30 Jan 2012 23:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6283</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Asteroid möödus meist lähedalt</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6282</link>
	  <teema>Konkursid </teema>
	  <description>Bussisuurune asteroid kihutas reedel Maakerast lähedalt mööda. Asteroid saabus ootamatult, kuid mingit ohtu siiski ei olnud. Kosmilise kivikamaka läbimõõt oli ühtepidi kuus meetrit ja teistpidi 19 meetrit.</description>
	  <pubDate>Mon, 30 Jan 2012 10:20:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6282</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Koduvägivald jätab lapse ajule jälje</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6281</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Varajasemad uuringud on näidanud, et sõjalises tegevuses osalenud sõdurite ajus on piirkonnad, mis ähvardust või võimalikku ohusituatsiooni tajudes tavapärasest reageeringust jõulisemalt aktiveeruvad. Nüüd on Suurbritannia teadlased leidnud sarnase aktiivsusega piirkonnad ka vägivaldsetest kodudest pärit laste ajus.</description>
	  <pubDate>Mon, 30 Jan 2012 09:37:38 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6281</guid>
      </item>
	        <item>
      <title> Saaremaa väikekoolis valmis koduvalda tutvustav õpik </title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6280</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>57 õpilasega Lümanda põhikool Saaremaal tahab oma  õpilased teistest targemaks teha ja selleks on koolil nüüd eraldi uus õpik-tööraamat &quot;Lapsepõlvemaa&quot;, kust leiab tarkust just oma koduvalla ja kogu Saaremaa kohta.</description>
	  <pubDate>Mon, 30 Jan 2012 09:36:52 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6280</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kellade täpsus ei lase vaidlusel päeva pikkuse üle vaibuda </title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6279</link>
	  <teema>Konkursid </teema>
	  <description>Pea kuu aja pärast on meil liigaasta lisapäev, kuid maailma ajavalvurid ei suuda kokku leppida, kas elama peaks looduserütmis või aatomikella ajanäidu järgi.
</description>
	  <pubDate>Mon, 30 Jan 2012 09:32:24 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6279</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Päikesetorm</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=205&amp;id=6278</link>
	  <teema>Kasutustingimused </teema>
	  <description>Astronoom Laurits Leedjärvega arutatakse viimasel ajal järjest aktiivsemaks muutuva Päikese üle. TÜ innovatsioonijuht Erik Puura räägib ettevõtjate ning teadlaste vahelise koostöö edendamise vajalikkusest. Rahvastikuteaduse üle mõtiskleb Eesti Demograafia instituudi teadlane Allan Puur.</description>
	  <pubDate>Mon, 30 Jan 2012 08:36:06 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=205&amp;id=6278</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Noortest teadlastest said majandusinimesed</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=213&amp;id=6277</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Hooaja neljandas saates pidid kuraditosin mängijat orienteeruma majandusmaailmas ning tutvust tegema ka selle hämarama poolega – loogikat rakendades pidid osalised välja mõõtma täpse vedelikukoguse, lisaks loogikale ka füüsikat appi võttes kaaluma kohtunikele kaks kilo soola ja peitma eri vedelikke kasutades briljante.</description>
	  <pubDate>Mon, 30 Jan 2012 08:34:59 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=213&amp;id=6277</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Viirused muunduvad vilkalt</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6276</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Ameerikas tehtud teadusuuringust ilmneb, kui kiiresti suudavad viirused muunduda. Michigani Osariigiülikooli teadlased kirjutavad ajakirjas Science, kuidas ühel baktereid nakataval viirusel nimega lambdafaag läheb tarvis vaid nelja väikest geenimutatsiooni, et leida uus viis bakterirakke rünnata.</description>
	  <pubDate>Mon, 30 Jan 2012 08:25:11 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6276</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Aju mandeltuuma aktivatsioon ei tähenda tingimata hirmu</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6275</link>
	  <teema>Põhiosa jalus / Lehekülje jalus</teema>
	  <description>USA teadlaste hinnangul võib aju mandeltuuma ja hirmu vaheline seos olla ületähtsustatud. Nii mitmedki eksperimendid on näidanud mandeltuuma ehk amügdala aktivatsiooni, kui inimene on hirmunud. Teadlased aga rõhutavad, et aktivatsioon tekib ka muudel juhtudel, näiteks vastuseks meeldivate fotode vaatamisele või rõõmsatele nägudele.</description>
	  <pubDate>Sun, 29 Jan 2012 23:35:21 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6275</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Luuakse seadet, mis tuvastaks rinnavähi juuksekarvast</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6274</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Rinnavähi varajane avastamine võib päästa paljude patsientide elu. Perioodiline mammograafias käimine tundub aga nii mõnegi naise jaoks piisavalt tülikas tegevus, et loobuda regulaarsest kontrollist. Nüüd loodab üks Austraalia firma peagi turule tulla testriga, mis tuvastaks rinnavähi esinemise juuksekarvade analüüsil, pakkudes seega võimalikku alternatiivi mammograafiale.</description>
	  <pubDate>Sun, 29 Jan 2012 15:40:25 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6274</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Ka tõrjuv võõras võib hinge haavata</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6273</link>
	  <teema>Vasak tulp / Lehekülje jalus</teema>
	  <description>Inimene on sotsiaalne olend ja seepärast teeb eriliselt haiget, kui tekib tunne, et sind on seltskonnast kõrvale jäetud. Rahvusvahelise teadlastegrupi uuringust ilmneb, et õnnetuks teeb juba seegi, kui tundub, et ignoreerijaks on tänaval mööduv võõras, vahendab Physorg.com ajakirjas Psychological Science ilmunud artiklit.</description>
	  <pubDate>Mon, 30 Jan 2012 07:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6273</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Täna toimus Tallinna Ülikoolis tulevikuõppimise seminar</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6272</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Innovatsioonis, loovuses ja püsivas õppimises nähakse üha rohkem tänaste globaalsete murede ja vastuolude lahendamise võtit. Kui me räägime õppimisest, loovusest ja innovatsioonist 21. sajandil, siis millest me tegelikult räägime? Mis on tulevikuõppimine, millisel viisil võiks see pakkuda lahendusi täna riikide ja rahvaste ees seisvate murede lahendamiseks ning kuidas saaks tulevikuõppimine edasi viia Eesti ühiskonda ja hariduselu?</description>
	  <pubDate>Fri, 27 Jan 2012 16:50:22 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6272</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Usk teeb õnnelikuks? Oleneb, mis riigis elad</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6271</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Erinevad uuringud on näidanud, et religioossed inimesed on enda ja oma eluga rohkem rahul, kuid ajakirjas Psychological Science avaldatud uurimistöö viskab õhku uue küsimuse: kas võib olla, et religioosse orientatsiooniga kaasnevaid hüvesid naudivad pigem need, kes elavad religiooni tähtsustavas ühiskonnas, kuid enamjaolt ateistlikus kultuuriruumis saavad religioossed inimesed ka usulise orientatsiooniga seostatud hüvedest vähem osa.</description>
	  <pubDate>Fri, 27 Jan 2012 16:21:26 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6271</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Muskul(A)tuur Eesti Rahva Muuseumis</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6270</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Eesti Rahva Muuseumis algab täna konverentsisari Muskul(A)tuur, mille eesmärk on elavdada arutelu muuseumide rollist ühiskonnas. Muuhulgas räägitakse täna sellest, milliste põhimõtete alusel tuleb koostada muuseumide kogud</description>
	  <pubDate>Fri, 27 Jan 2012 14:17:19 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6270</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Uus nähtamatuks tegev mantel toimib kolmes dimensioonis</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6269</link>
	  <teema>Vaata uudiseid teemade järgi </teema>
	  <description>Füüsikud on plasmonilisi materjale kasutades konstrueerinud esemeid nähtamatuks muutva mantli, mis suudab vastupidiselt enamikele seni demonstreeritud prototüüpidele varjestada peidetavaid esemeid nendele igast suunast langeva valguse eest.</description>
	  <pubDate>Fri, 27 Jan 2012 13:37:22 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6269</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Roosna-Alliku kooli õpetajad koostasid kodupaika tutvustava töövihiku </title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6268</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Tugevdamaks õpilaste kodukoha-tunnet, võeti 75 õpilasega Roosna-Alliku põhikoolis kasutusele õpetajate endi kirjutatud kodupaika tutvustavad töövihikud. Töövihikud koostasid Jaanika Alliksoo ja Merike Sõmermaa.</description>
	  <pubDate>Fri, 27 Jan 2012 10:37:06 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6268</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Inimesed valetavad kõige kergekäelisemalt sõnumi vahendusel</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6267</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Inimesed luiskavad teistega suheldes küllalt sageli, olgu see siis väike hädavale või plaan vale info jagamisega endale suuremat kasu tekitada. USA Wichita ülikooli teadlased on teinud kindlaks, et mõned kommunikatsiooniviisid on soodsamad valetamiseks kui teised. Kasusaamise eesmärgil ilmnes kõige rohkem valetamist, kui suhtlus toimus tekstisõnumite vahendusel.</description>
	  <pubDate>Fri, 27 Jan 2012 10:16:48 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6267</guid>
      </item>
	        <item>
      <title> Läänemaal tuleb kaitsealasid järjest juurde</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6266</link>
	  <teema>Saated </teema>
	  <description>Haapsalus algas looduskonverents &quot;Kaitseala ja inimene”. Läänemaal on suur osa maakonnast kaitse all ja aina juurde neid alasid tuleb. Varsti ei saa labidat maasse lüüa, ilma et mingeid uuringuid, kooskõlastusi ja muud ei peaks ette võtma.</description>
	  <pubDate>Fri, 27 Jan 2012 10:06:02 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6266</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Ämblik teeb täpsushüppeid hägusi silmi</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6265</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Hüpikämblikud on väikesed loomakesed, kes, nagu nimest järeldub, armastavad hüpata. Aga selleks, et just täpselt õigesse kohta hüpata, tuleb täpselt hinnata kagusi. Nüüd on Jaapani teadlased välja selgitanud, et hüpikämblikud takseerivad esemete ja maandumispaikade kaugust täiesti omapärasel meetodil, mille kasutamist ühelgi teisel loomal ei teata.</description>
	  <pubDate>Fri, 27 Jan 2012 09:57:40 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6265</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Hiirte lauluoskus on võrreldav lindude vidinaga</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6264</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>On sume öö ja kapi tagant kostab vaikset krõbinat. Oleks meie kõrvad häälestatud ultraheli püüdma, võiksime kuulda ka tasast lauluviit, mida toovad kuuldavale isased hiired, kes püüavad daamide tähelepanu köita. Spektrograafilisi analüüse korraldanud Viini Veterinaarmeditsiini ülikooli teadlased tegid kindlaks, et hiirte lembelaulud räägivad peaasjalikult nende individuaalsetest iseärasustest ja sugulussuhetest, vahendab Physorg.com.</description>
	  <pubDate>Fri, 27 Jan 2012 06:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6264</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Vanemate liigne kontroll sünnitab uusi ohtusid</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6263</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Kellelegi pole ilmselt saladuseks, et teismelistel on raske oma vanematest aru saada. Võib isegi öelda, et vanemate teod paistavad neile poolearulistena. Ja neil võib mõne koha peal olla täielik õigus. Vaadake ise, kas avastate järgnevast loost lapsevanemate sünnitatud absurdi.</description>
	  <pubDate>Thu, 26 Jan 2012 15:51:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6263</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Tahvelarvuti vale asend võib kaasa tuua terviseprobleeme</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6261</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Uued tahvelarvutid on samm edasi, muutmaks arvuti abil tehtavate ülesannete lahendamine veel lihtsamaks ja mis kõige olulisem – mugavaks. Eksperdid aga rõhutavad, et tähelepanu tuleb pöörata mõningatele olulistele probleemidele. Nimelt peaks tahvelarvuti paiknema veidi kõrgemal positsioonil (mitte süles!), et vältida pilgu väikesest nurgast tingitud vale kehahoiakut.</description>
	  <pubDate>Thu, 26 Jan 2012 11:14:14 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6261</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Aktiveeruv Päike pühib lähikosmose puhtaks</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6260</link>
	  <teema>Konkursid </teema>
	  <description>Päikese kasvav aktiivsus, mille üheks märgiks võib pidada neil päevil möllanud võimsat päikesetormi, teeb meie lähikosmoses praegu suurpuhastust. Tugevnev päikesekiirgus puhastab meie planeedi ümbrust kosmoseprügist muutes satelliitide ja astronautide töö veidi ohutumaks.</description>
	  <pubDate>Thu, 26 Jan 2012 09:39:06 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6260</guid>
      </item>
	        <item>
      <title> Aaviksoo: enne jaanipäeva on seadus vastu võetud </title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6259</link>
	  <teema>Konkursid </teema>
	  <description>Tänane demonstratsioon näitas, et meil on neid, kes tahaksid praeguse olukorra jätkumist, kus ülikoolis saab veeta ka kümme või viisteist aastat, arvas haridus- ja teadusminiser Jaak Aaviksoo.
</description>
	  <pubDate>Thu, 26 Jan 2012 09:21:27 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6259</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Jaak Allik: eelnõu vastuvõtt suurendaks õpingute eest maksjate hulka</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6258</link>
	  <teema>Konkursid </teema>
	  <description>Kui kõrgharidusreformi eelnõu praegusel kujul läbi läheb, kasvab riigikogu kultuurikomisjoni sotsiaaldemokraadist liikme Jaak Alliku sõnul nende üliõpilaste arv, kes õppetöö eest maksma peavad.</description>
	  <pubDate>Thu, 26 Jan 2012 09:10:23 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6258</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kerge uimasus soosib loomingulist tegevust</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6257</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Briti teadlased on esitanud mõneti kummastava, kuid võimalik, et kasuliku uurimustöö, mis annab soovitusi loominguliste ettevõtmiste ajastamiseks vastavalt sellele, kas tegu on nii-öelda ööinimesega või hoopis hommikuinimesega. Uurimistöö tulemustele toetudes väidavad nad, et inimesed, kes eelistavad pikalt üleval olla ja vihkavad varastel hommikutundidel toimetamist, on oma parimas loomingulises vormis hoopiski hommikul. Ning vastupidi, niinimetatud hommikuinimesed peaksid loomingulist lahendust nõudvate probleemidega tegelema õhtul, kui nad on väsinud, uimased ja hajevil.</description>
	  <pubDate>Wed, 25 Jan 2012 23:13:07 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6257</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Iidsed eelarvamused põhjustavad ikka veel konflikte</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6256</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Eelarvamused võõraste suhtes on meestel seotud sageli agressiivsusega, naistel aga hirmuga. Sellise suhtumise juured ulatuvad Michigani ülikooli teadlaste uuringu andmeil tagasi eelajaloolisesse aega, kuid põhjustavad sama tõhusalt konflikte tänagi, vahendab Scienceblog.com. </description>
	  <pubDate>Thu, 26 Jan 2012 07:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6256</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Möödunud aasta taas keskmisest soojem</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6255</link>
	  <teema>Saated </teema>
	  <description>Maailma laiamahulisemate temperatuuri ja sademetehulga kogumikke haldavate organisatsioonide NOAA ja Briti Meteroloogiateenistuse kohaselt asetus 2011. aasta dokumenteeritud ajaloos keskmise temperatuuri poolest 11. kohale, NASA paigutas möödunud aasta kaks kohta kõrgemale.</description>
	  <pubDate>Wed, 25 Jan 2012 13:50:40 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6255</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Elukestvas õppes osaleb vähe inimesi</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6254</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Eestis osaleb täisealisest elanikkonnast elukestvas õppes vähem inimesi kui seda Lääne-Euroopa ja põhjala riikides. Täna kaardistavad teadlased ja Eesti Koostöö Kogu neid probleeme, miks Tartumaa inimesed end koolitada ei taha.</description>
	  <pubDate>Wed, 25 Jan 2012 12:05:57 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6254</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Oliivi- või päevalilleõlis praetud toit on südamesõbralik</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6253</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Praetud toidu söömine ei pruugigi südame tervisele kahjulik olla, kui toidu valmistamisel on kasutatud oliivi- või päevalilleõli. Eksperdid uurisid nn Vahemere dieeti, kus muuhulgas on aukohal oliiviõli, ja ei tuvastanud mingit seost nimetatud rasvaines praetud toidu ja kõrgenenud südamehaiguste riski vahel.</description>
	  <pubDate>Wed, 25 Jan 2012 11:36:57 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6253</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Geenid ja elu</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=205&amp;id=6252</link>
	  <teema>Kasutustingimused </teema>
	  <description>Geenide uurimisest ja geenidest kõneleb Teadusaasta saadik Riin Tamm. Mehitamata ning päikesejõul lendavat lennukit tutvustab Saksa Kosmosekeskuses töötav Marc Schwarzbach. Värskelt loodud Keskkonnaajaloo Keskuse olemust selgitab Ulrike Plath.</description>
	  <pubDate>Wed, 25 Jan 2012 11:23:30 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=205&amp;id=6252</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Tudengid korraldavad Toompeal meeleavalduse</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6251</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Eesti üliõpilaskondade liit korraldab Toompeal meeleavalduse, millel nõutakse kõrgharidusreformi eelnõu muutmist. Tudengite esindajate sõnul ei taga reformid valimistel lubatud kõrgharidust. Urmas Klaasi arvates on ettepanekuid arvesse võetud.</description>
	  <pubDate>Wed, 25 Jan 2012 10:55:28 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6251</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Mängurid edendasid taaskord teadust</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6250</link>
	  <teema>Vaata uudiseid teemade järgi </teema>
	  <description>Tuhanded mängijad on populaarse kodanikuteadust edendava bioloogiliste molekulide voltimismängu Foldit vahendusel aidanud taaskord teadlastel lahendada neid juba mitu aastat vaevanud probleemi, mille tulemusel suudeti ensüümi reageerimis-valmidust kümned kordi tõsta.</description>
	  <pubDate>Wed, 25 Jan 2012 10:32:08 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6250</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Internet muudab mälu</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6249</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Mälu võimaldab arukat ja tõhusat talitlust olevikus ning ette valmistuda tulevikuks, mineviku meenutamisest rääkimata. Mälul baseerub ka meie enesemääratlus ehk kes me enda arvates oleme. Väidetavalt juhtub mälu peas.</description>
	  <pubDate>Wed, 25 Jan 2012 13:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6249</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Titad tunnevad füüsikat</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6248</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Mõnekuune laps võib tunduda abitu ja väeti, aga teadusuuringud näitavad, et füüsikaline maailmapilt on tal juba välja kujunenud. Kaks Ameerika teadlast jõuavad kolme aastakümne jooksul tehtud teadusuuringute ülevaates tõdemusele, et juba paari kuu vanune laps valdab niiöelda intuitiivset füüsikat.</description>
	  <pubDate>Wed, 25 Jan 2012 08:46:38 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6248</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Britid otsivad oma viikingite juuri DNAst</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6247</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Suurbritannias Yorkis tuli Leicesteri ülikooli teadlaste kutsel kokku poolsada viikingitele iseloomulikku perekonnanime kandvat meest, et anda DNA-proov. Tegemist on suurema uuringuga, mille käigus püütakse välja selgitada brittide etniline päritolu. DNA järgi vaadatakse, kas vastav isik on kunagi Yorkis ja Yorkshire'is võimutsenud Skandinaavia sõdalaste ja kaupmeeste otsene järeltulija või mitte, vahendab The York Press.</description>
	  <pubDate>Wed, 25 Jan 2012 07:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6247</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Teadlased kinnitavad vanaemade usku: toidu muudab maitsvaks armastus</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6246</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Millised road pakuvad kõige suuremat maitsenaudingut? Eks ikka sellised, mille valmistamisel on lähedane või armastav inimene lisanud ohtralt salajast komponenti - armastust. Pole mingi ime, et valmistoidu tootjad manavad telereklaamides vaataja silme ette oma toodet turustades just leebed emad või vanaemad. Ka teadlased on eksperimentides konstanteerinud, et armastusel on võimu mõjutada meie maitse- ja valuaistinguid.</description>
	  <pubDate>Tue, 24 Jan 2012 23:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6246</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Lindude toitmisest saab kasu nii inimene kui tiivuline</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=214&amp;id=6245</link>
	  <teema>Huvitavaid linke </teema>
	  <description>Tänu abivalmitele inimestele jääb igal talvel ellu kaks korda rohkem linde kui muidu. Toita tuleb neid aga regulaarselt ja sobiva söögiga.</description>
	  <pubDate>Tue, 24 Jan 2012 14:56:06 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=214&amp;id=6245</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Reedel on Tartu Ülikoolis ettevõtluspäev</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6244</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Sel reedel, 27. jaanuaril korraldab Tartu Ülikool ettevõtjatele ja arendajatele juba kolmandat aastat ettevõtluspäeva, mis seekord keskendub ülikooli pakutavatele teenustele.</description>
	  <pubDate>Tue, 24 Jan 2012 14:20:15 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6244</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>TTÜ ja BLRT Grupp sõlmisid koostööleppe </title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6243</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Täna kirjutasid Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik ja BLRT Grupi nõukogu esimees Mark Berman alla lepingule, mis võimaldab neil Eesti tööstuse edasise arengu nimel koostööd jätkata.</description>
	  <pubDate>Tue, 24 Jan 2012 14:10:28 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6243</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Vesi grafeenkatet ei märka, aga märgab</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6242</link>
	  <teema>Vaata uudiseid teemade järgi </teema>
	  <description>Grafeen on nii õhuke materjal, et isegi vesi ei märka teda alati. Ja ka ei märga teda sugugi ootuspäraselt. Ameerika teadlased katsid kulla-, vase- ja ränitükikesi grafeenikihiga ja tilgutasid selle grafeenikihi peale siis natuke vett. Teadlaste üllatuseks käitus veetilk nii, nagu mingit grafeenikihti tema ning kulla-, vase- või ränitükikese vahel polekski olnud. </description>
	  <pubDate>Tue, 24 Jan 2012 13:39:05 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6242</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Naised on valu suhtes tundlikumad kui mehed</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6241</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>On juba ammu teada, et teatud valuga seotud haigused, nagu fibromüalgia, migreen ja ärritatud soole sündroom, vaevavad naisi sagedamini kui mehi. Kuid nüüd arvavad Stanfordi ülikooli teadlased, et isegi meestega sama haigust põdedes (olgu selleks siis seljaprobleem, artriit või põskkoopa põletik), tunnevad naised tugevamat valu.</description>
	  <pubDate>Tue, 24 Jan 2012 10:56:04 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6241</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Uus materjal eemaldab õhust liigse süsihappegaasi</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6240</link>
	  <teema>Vaata uudiseid teemade järgi </teema>
	  <description>Tulevikus, kui suured metsamassiivid on maha võetud, võivad kadunud roheluse töö üle võtta kunstmaterjalist puud, mis eemaldavad õhust süsihappegaasi, nagu nende looduslikud eelkäijad. See on ulmestsenaarium, mis võib tõeks saada tänu Lõuna-California ülikooli teadlasterühmale, kes on töötanud välja suhteliselt hõlpsalt valmistatava materjali, mis suudab eraldada õhust suurtes kogustes kasvuhoonegaase, vahendab Scienceblog.com.</description>
	  <pubDate>Tue, 24 Jan 2012 07:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6240</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Mida jutustab lindude sulevärv nende elust?</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6239</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Kui lindude sulgedes poleks värvaineid ehk pigmente, oleksid kõik linnud valged. Valge värvus tuleneb sulgede struktuurist ning seda peetakse sulgede n.-ö. alusvärvuseks. Ilmselt peab värvikirevusest olema lindudele mingit kasu, muidu poleks neil põhjust sulgede värvumisele oma energia- ega ainevaru kulutada. </description>
	  <pubDate>Tue, 24 Jan 2012 05:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6239</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kas rohkem on taevatähti või liivateri? </title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6238</link>
	  <teema>Konkursid </teema>
	  <description>Huvitav mõtteharjutus on liivaterade arvu leidmine kindla suurusega anumas. Ümarate liivaterade vahele jäävad paratamatult tühjad augud, mis teeb liivast ja liivakivist olulise reservuaari näiteks põhjaveele ja naftale. Teoreetiliste arvutuste järgi saab ümaraid terasid pakkida nii tihedalt, et hõivatud on umbes 63% ruumist, kuid mitte rohkem.</description>
	  <pubDate>Tue, 24 Jan 2012 06:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6238</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Edukas IT-projekt algab suhtlusest ja avatusest</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6237</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Hea IT-lahendus on ettevõttele investeering, mille edu määravad tellija ning IT-firma vaheline aktiivne kommunikatsioon ja üksteisemõistmine. Tellija mõistku probleemi, teenusepakkuja tellija vajadusi. </description>
	  <pubDate>Tue, 24 Jan 2012 06:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6237</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Ratastega kelk ootab patenti</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6236</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Tulemaks toime talvise linnaeluga, kuhu kuuluvad nii lumehanged, asfalt kui ka siseruumid, valmis kelgu ja ratta hübriid – reguleeritavate ratastega igal pool kasutuskõlblik sõiduvahend.</description>
	  <pubDate>Mon, 23 Jan 2012 15:34:14 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6236</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Homo Interneticus?</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=211&amp;id=6235</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Viimaste aastate uudiseks veebis on sotsiaalvõrgustike massiline kasutamine, ent kuidas mõjutab see suhtlemisvorme ja toimib noorte väljakujunevale teadvusele? Internet on tohutu teadmiste varamu, mis võimaldab koheselt ühelt teemalt teisele hüpata, ent kas see ei koorma meie meeli üle? Kas veeb võib lõppkokkuvõttes aju ümber kujundada ja panna meid teisiti mõtlema? </description>
	  <pubDate>Mon, 23 Jan 2012 14:38:54 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=211&amp;id=6235</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kui puhas õhk on Eesti koolides ja lasteaedades?</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6234</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Euroopa Komisjon on koostöös 25 liikmesriigi teadlaste ja ekspertidega käivitanud projekti, mille käigus hinnatakse koolide sisekliimat ja õpilaste tervislikku seisundit. Eesti poolses uuringus osalevad neli Tartu kooli ja üks lasteaed, kus mõõdetakse ruumide siseõhu parameetreid ning tehakse lastele tasuta terviseuuringuid, mida tavalise tervisekontrolli raames ei tehta.</description>
	  <pubDate>Mon, 23 Jan 2012 14:28:31 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6234</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Huvi teaduse vastu võiks ärgitada ka loodusteaduslik mobiilimäng</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6233</link>
	  <teema>Vaata uudiseid teemade järgi </teema>
	  <description>Eesti firma loob nutitelefonimängu, millega propageerida teadust, õpetada loodusseadusi ja tekitada huvi teadmiste vastu. &quot;Proovime teha nii, et mängijad ei saaks isegi aru, et püüame neile midagi õpetada,&quot; ütleb osaühingu Liisalex omanik Jaanus Laane. Asi, millest Laane räägib, on tegelikult üks nutitelefonidele mõeldud mänguprojekt, millele ta sai detsembri keskpaigas 4000 euro suuruse innovatsiooniosaku toetuse.</description>
	  <pubDate>Mon, 23 Jan 2012 14:10:55 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6233</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Apple muudab uudse interaktiivse tahvelarvutiga õpikute kirjastamise odavamaks</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6232</link>
	  <teema>Vaata uudiseid teemade järgi </teema>
	  <description>Kõigile meeldivad uued asjad. Viimaste aastatega on uute asjade ja peamiselt infopõhiste uute teenuste sünnisagedus pööraselt kasvanud ja hakanud inimesi ära hellitama. Pealekasvava kobrutavas vahus on üksikrakenduste laevukeste märkamine raske, juhul kui viimase ümber ei tekitada tähelepanuvaakumi abil põgusat vaikelu. Umbes sellist, mida oskab luua Apple enne uue toote avalikustamist.</description>
	  <pubDate>Mon, 23 Jan 2012 10:23:54 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6232</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Piirkiiruse ületajat ei aita ka lennuosavus</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6231</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Linnud, nagu näiteks kanakull, kes paksus metsas suurel kiirusel lennates puude vahelt osavalt läbi vuhisevad, ei saa lennukiirust üle teatava kindla määra kasvatada, ükskõik kui osavad nad ka oleks. Ameerika teadlased on avastanud, et takistuste vahel kihutajale kehtib matemaatiliselt tuletatav kiiruspiirang, mille ületamisel on kokkupõrge takistusega paratamatu. Olgu tegu siis linnuga või kas või lennukiga.</description>
	  <pubDate>Mon, 23 Jan 2012 09:37:27 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6231</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kauge kiviplaneet aurustub</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6230</link>
	  <teema>Konkursid </teema>
	  <description>Kosmoseteleskoobiga Kepler avastatud Päikesesüsteemi-väline planeet paistab otse meie silme all aurustuvat. Planeet avastati, nagu paljud teised eksoplaneedid, transiidimeetodil ehk selle põhjal, et kui planeet oma tähe ja Kepleri teleskoobi vahelt läbi liigub, siis tähe valgus õige pisut tuhmub. Kuid seekord on see tuhmumine igal läbiminekul ise suurusega, kord tugevam, kord nõrgem. </description>
	  <pubDate>Mon, 23 Jan 2012 09:14:28 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6230</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Liiga paljud vähihaiged jätkavad suitsetamist ka pärast diagnoosi saamist</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6229</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>USA arstide viimase uurimuse kohaselt jätkab liiga suur osa suitsetavatest kopsu- või pärasoolevähiga patsientidest halva harjumusega ka pärast diagnoosi saamist. Vähiravi peamisi eesmärke on võitlus kasvajaga. Mida aga paljud suitsetavad patsiendid ei mõista, on sigarettide negatiivne mõju oodatavatele ravitulemustele ja võimalusele kasvajast vabaneda.</description>
	  <pubDate>Mon, 23 Jan 2012 08:17:31 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6229</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Loomade rasvapolster sõltub nende ellujäämisstrateegiast</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6228</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Loomaliikide esindajad talletavad oma naha all erinevas koguses rasva. Selle mass sõltub peale liigi veel ka looma staatusest ja soost. Teadlasi on aga paelunud küsimus, miks ja kui suures ulatuses nende muutujate ulatuses rasvakogus ikkagi erineb. Bristoli ülikooli teadlaste uuring näitas, et nahaaluse polstri suurus sõltub sellest, millistest strateegiatest lähtuvalt püüavad loomad vältida näljasurma ja vaenlase küüniste vahel hukkumist.</description>
	  <pubDate>Mon, 23 Jan 2012 07:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6228</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Eestis hakatakse tootma keerulisi ravimaineid</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6227</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Tartu Biotehnoloogia Pargis tegutsev ettevõte TBD-Biodiscovery OÜ on töötanud välja uudse tehnoloogia madala kardiotoksilisusega kopsuvähiravimi amrubitsiini tootmiseks. Loodud tehnoloogia baasil toodetavate ravimainete müügiks käivad läbirääkimised erinevate Saksamaa, USA, Jaapani ja Taiwani ravimifirmadega.</description>
	  <pubDate>Sun, 22 Jan 2012 16:06:24 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6227</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Liigkõrge süsihappegaasi tase ajab kalad «hulluks»</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6226</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Inimeste põhjustatud süsihappegaasi emissiooni jätkuv tõus on probleemiks mitmel tasandil. Nüüd on rahvusvaheline teadlaste meeskond leidnud, et süsinikdioksiidi kontsentratsioon võib selle sajandi lõpuks kasvada nii kõrgeks, et kahjustab tõsiselt merekalade ellujäämisvõimalusi. Nimelt mõjutab kõrge CO2 kontsentratsioon kalade aju ja närvisüsteemi, millel võivad olla tõsised tagajärjed nende kuulmisele, lõhnatajule, pööramise ja röövloomade vältimise võimele.</description>
	  <pubDate>Sun, 22 Jan 2012 13:06:20 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6226</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Teadlased tõhustavad inimese kaasasündinud immuunsust</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6225</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Igapäevases keskkonnas varitsevad meie organisme paljud erinevad nakkuslikud osakesed (bakterid, viirused, jne), mis võivad tervisele potentsiaalselt ohtlikud olla. Suurema osaga neist võiks meie immuunsus ise hakkama saada ilma lisaabi vajamata. Teadlased on nüüd avastanud uut tüüpi ravi, millega stimuleerida immuunsüsteemi tööd ja aidata võidelda infektsioonidega.</description>
	  <pubDate>Sun, 22 Jan 2012 10:51:22 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6225</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Delfiinid, kes unistavad vaaladest</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6224</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Pea kolm aastat tagasi hakkas ühel varjasel kevadööl Prantsusmaal asuva Planéte Sauvage delfinaariumist kostuma ebaharilikke hääli. Esmapilgul tühine ilming osutuks millekski palju keerukamaks.</description>
	  <pubDate>Sat, 21 Jan 2012 00:49:32 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6224</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Tudengid avaldavad meelt kõrgharidusreformi muutmiseks</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6223</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Eesti üliõpilaskondade liidu (EÜL) teatel korraldavad tudengid 25. jaanuaril Toompeal meeleavalduse, et riigikogu ei võtaks praegusel kujul kõrgharidusreformi vastu. Samal päeval toimub riigikogu suures saalis eelnõu teine lugemine.</description>
	  <pubDate>Fri, 20 Jan 2012 11:05:13 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6223</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Tartu Ülikooli tudengid näitavad omaloodud arvutimänge</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6222</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Teisipäeval, 24. jaanuaril esitlevad Tartu Ülikooli IT-tudengid viit omaloodud arvutimängu, mis valmisid kursuse “Arvutimängude loomine ja disain” käigus. Tegemist on esimese omataolise arvutimängude loomisele pühendatud kursusega Eestis. </description>
	  <pubDate>Fri, 20 Jan 2012 11:40:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6222</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Pikematel meestel tekib väiksema tõenäosusega südamepuudulikkus</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6221</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>USA teadlaste viimase uuringu kohaselt on pikematel meestel väiksem tõenäosus südamepuudulikkuse tekkeks kui lühikestel meestel. Kuigi eksperdid rõhutavad, et seos võib olla tingitud erinevatest teguritest, ei välistata täielikult ka bioloogilise pikkuse enda mõju. Näiteks võib südame ning teatud arteriharude ja veresoonte vaheline kaugus vähendada koormust südamele.</description>
	  <pubDate>Fri, 20 Jan 2012 10:52:27 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6221</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Wikipedia aktsioonil oli tulemusi</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6220</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Kolmapäeval internetis toimunud protestiaktsioon, kui veebientsüklopeedia Wikipedia lülitas 24 tunniks välja oma ingliskeelsed leheküljed, andis tulemusi: USA Kongressi Esindajatekojas ja Senatis on vähenenud toetus netipiraatluse vastastele eelnõudele.</description>
	  <pubDate>Fri, 20 Jan 2012 10:47:53 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6220</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Riigieksamite ained peaksid tänaseks koolides selgunud olema</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6218</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Gümnaasiumiõpilased peavad hiljemalt täna teatama kooli juhtkonnale õppeained, milles nad soovivad tänavu riigieksameid teha. Riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus on teatanud, et sellest aastat muutub eesti keele ja vene keele kui emakeele riigieksami vorm.</description>
	  <pubDate>Fri, 20 Jan 2012 10:42:34 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6218</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Viik: USA interneti-eelnõud jagavad maailma mustaks ja valgeks </title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6217</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>USA Kongressis ja Senatis praegu arutlusel olevad eelnõud SOPA ja PIPA ning juba liitumiseks välja pandud ACTA on pigem repressiivset laadi ning jagavad maailma mustaks ja valgeks, arvas IT-visionäär Linnar Viik.</description>
	  <pubDate>Fri, 20 Jan 2012 10:33:41 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6217</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kuu-mineraali leidub ka Maa vanades kivides</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6216</link>
	  <teema>Konkursid </teema>
	  <description>Teadlased on avastanud Austraaliast, kaugest Pilbara piirkonnast mineraali, mida varem oli nähtud vaid Ameerika astronautide Kuu-reisidelt toodud Kuu-pinnase proovides.</description>
	  <pubDate>Fri, 20 Jan 2012 10:27:31 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6216</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Sumerite õlu võis olla alkoholivaba </title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6215</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Sumerite iidne kääritatud teraviljajook võis uurijate hiljutiste analüüside andmeil olla alkoholivaba. Seni oli teada, et sumeritele meeldis kangesti õlu, kuid selle täpsemad pruulimisvõtted on teadlastele veel tundmata. Saksa Max Plancki Instituudi ajaloolane on jõudnud nüüd järeldusele, et kääritatud teraviljajook ei pruukinud sugugi õlu olla, vahendab LiveScience.com.</description>
	  <pubDate>Fri, 20 Jan 2012 08:47:35 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6215</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Mesilaste kommunikatsioon</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=205&amp;id=6213</link>
	  <teema>Kasutustingimused </teema>
	  <description>Maailmamerest ning selle rikkuste avastamiseks Atlandi Ookeani sügavustesse organiseeritud ekspeditsioonist räägib Moskva Okeanoloogia instituudi teadur Ivar Murdmaa. Mesilaskommunikatsiooni ekspert Tom Seeley Cornelli ülikoolist valgustab mesilaste-vahelise suhtluse tagamaid.</description>
	  <pubDate>Thu, 19 Jan 2012 14:20:37 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=205&amp;id=6213</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>RMK asub taastama Eesti liigirikkaimat metsaparki Sangastes</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6212</link>
	  <teema>Saated </teema>
	  <description>Sangaste metsapargi vaadete avamiseks ja dendroloogiliste väärtuste vaatlemise parandamiseks alustab RMK jaanuaris pargi rekonstrueerimistöödega. Projekti finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond 35 000 euroga.</description>
	  <pubDate>Thu, 19 Jan 2012 13:53:41 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6212</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Doktoritöö: kohtunikud peavad enaim tähelepanu pöörama õigusabi kvaliteedile</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6211</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Kahtlustuse või süüdistuse saanud inimene peab arvestama, et tema suurim vaenlane ei pruugi kohtus olla prokurör, sest ebakvaliteetne õigusabi võib inimesele tuua hoopis kopsakama trahvi või vanglakaristuse kui hea prokuröritöö.</description>
	  <pubDate>Thu, 19 Jan 2012 12:34:39 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6211</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Võta üksinduseks aega</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6210</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Looja poolt monoliitseks hullumeelsuseks nimetatud avatud bürooruumid ning võrgustatus, mis peaks tõstma tootlikust ja genereeritavate uute ideede hulka, võib reaalsuses seatud eesmärgile vastu töötada –  silmapaistvalt loomingulised isikud on ajaloos olnud teadatuntud introverdid.</description>
	  <pubDate>Thu, 19 Jan 2012 13:55:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6210</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Õpilaste teadustööde konkurss 2012</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6208</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Põhikoolis ja gümnaasiumis õppivaid noori oodatakse osalema äsja alanud 2012. aasta õpilaste teadustööde riiklikul konkursil. Konkursitööde teema ja valdkond on autori enda valida.</description>
	  <pubDate>Thu, 19 Jan 2012 11:13:23 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6208</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Eesti teadur avastas vene kunstniku maalidelt setud</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6207</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Londoni mainekas oksjonimajas kaubaks läinud vene kunstniku Nikolai Haritonovi maali uurinud eesti ekspert avastas, et nii sellel kui ma mitmel teisel taiesel on tegelikult kujutatud setud. </description>
	  <pubDate>Thu, 19 Jan 2012 10:58:22 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6207</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Lukas: omavalitsused saaksid ka ise koolivõrgus kokku leppida </title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6206</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>IRLi riigikogu fraktsiooni liige, endine haridusminister Tõnis Lukas ütles ettevalmistamisel olevast gümnaasiumivõrgu korrastamisest rääkides, et omavalitsused peaksid käimasolevatest aruteludest tõsiselt osa võtma ja ka omavahel koolivõrgu arutelusid pidama. </description>
	  <pubDate>Thu, 19 Jan 2012 10:52:18 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6206</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Uute liikide seas domineerivad putukad</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6205</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Vaatamata looma- ja taimeliikide erakordse kiirusega väljasuremisele avastavad teadlased igal aastal ka varem tundmatuid liike, 2009. aastal avastatud pea kahekümnest tuhandest liigist moodustavad enamiku putukad.  </description>
	  <pubDate>Thu, 19 Jan 2012 10:46:21 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6205</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Unepuudus teeb aju näljaseks</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6204</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Rootsi Uppsala ülikooli teadlased on avastanud, et teatud ajupiirkond, mis osaleb inimese söögiisu reguleerimises, aktiveerub tugevamini unepuuduse tagajärjel. Nimelt tekkis pärast unevaest ööd toiduainete pilte vaadates selles piirkonnas tugevam reaktsioon kui normaalse une korral. Eksperdid arvavad, et kehvad magamisharjumused võivad pikemas perspektiivis suurendada inimeste riski ülekaalu tekkeks.</description>
	  <pubDate>Wed, 18 Jan 2012 23:46:45 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6204</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Euroopa lindudel on kliimamuutustega kohanemine raske</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6203</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Lundi ülikooli ökoloogiateadlane Åke Lindström on täheldanud, et viimase 20 aasta jooksul on keskmised temperatuurid tõusnud, nihkudes 250 kilomeetri võrra põhja. Linnud ja liblikad pole tema hinnangul samavõrd suures ulatuses kolinud, vahendab Physorg.com.</description>
	  <pubDate>Thu, 19 Jan 2012 07:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6203</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Sarnasel erialal töötavad elukaaslased on rohkem kimpus töö ja eraelu lahus hoidmisega</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6202</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Briti teadlased viisid akadeemilises ringkonnas läbi uuringu, mis näitab, et sarnastel töökohtadel töötavatel elukaaslastel võivad suurema tõenäosusega tekkida probleemid töö ja kodu vahel tasakaalu hoidmisega kui tööle pühendunud erinevate elualadega seotud partneritel. </description>
	  <pubDate>Fri, 20 Jan 2012 06:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6202</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Asukoha määramise täpsus sõltub orientatsioonist põhja suhtes</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6201</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Ajakirjas &lt;i&gt;Psychological Science&lt;/i&gt; ilmunud uurimuses leidsid Max Planck'i Bioloogilise Küberneetika instituudi teadlased, et aju kasutab tõenäoliselt linnades orienteerumiseks ning tänavate ja maamärkide leidmiseks linna kaardilaadset esitust. </description>
	  <pubDate>Wed, 18 Jan 2012 14:57:39 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6201</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Igavlevad kontoritöötajad tarbivad liialt šokolaadi ja kohvi</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6200</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Briti psühholoogid on kontoritöötajate töö- ja terviseprobleeme uurides leidnud, et peaaegu iga neljanda töötaja probleemid saavad alguse tüütust igavusest. Veerand kontoritöötajaist kannatavad kroonilise igavuse käes ja viisid, kuidas nad sellega toime üritavad tulla, võivad nende füüsilist või vaimset tervist kahjustada. </description>
	  <pubDate>Thu, 19 Jan 2012 08:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6200</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Pidev laua taga istumine mõjub halvasti ka vaimsele tervisele</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6199</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Briti teadlased on kontoris töötavate inimeste liikumisharjumusi uurides tuvastanud, et keskmiselt veedavad kontoritöötajad päevas istudes 5 tundi ja 41 minutit ja magades 7 tundi. Kuid uurimistöö näitab ka, et pidev laua taga istumine ei ole kahjulik mitte ainult töötaja füüsilisele tervisele, vaid ohustab lisaks ka vaimset tervist.</description>
	  <pubDate>Thu, 19 Jan 2012 06:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6199</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Wikipedia protesteerib USA internetiseaduste vastu</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6198</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Eesti aja järgi kolmapäeva hommikul kell 7 lülitas neti-enstüklopeedia Wikipedia välja oma inglisekeelsed leheküljed. Protestiaktsioon kestab 24 tundi ja sellega avaldatakse rahulolematust interneti-piraatluse vastaste seadustega, mida Ühendriikide Kongress ja Senat praegu kaaluvad. Kriitikute hinnangul hakkavad uued interneti-seadused takistama sõnavabadust. </description>
	  <pubDate>Wed, 18 Jan 2012 11:40:16 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6198</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>California alustab võitlust energiat raiskavate akulaadijate vastu</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6197</link>
	  <teema>Saated </teema>
	  <description>Kas teadsite, et moodsa elektroonilise kaaslase akude laadimisel läheb kaks korda rohkem energiat vareste soojendamisele kui teie teenistusse? USA, California osariigi ametnikel oli see fakt teada ning nad informeerisid sellest kohalikke poliitikuid, kes siis eelmisel neljapäeval võtsid vastu otsuse karmistada osariigi territooriumil kasutatavatele akulaadijatele esitatavaid nõudeid. </description>
	  <pubDate>Wed, 18 Jan 2012 11:17:58 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6197</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Marokosse kukkus Marsi kivi</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6196</link>
	  <teema>Konkursid </teema>
	  <description>Teadlased on nüüd kindlad, et juulikuus Aafrikas alla sadanud meteoriiditükid olid pärit meie naaberplaneedilt Marsilt. Tegu on vaid viienda korraga maailma ajaloos, mil meteoriit, mille langemist on pealt nähtud, on osutunud Marsilt pärinevaks. Pool aastat tagasi nähti Marokos taevast langevat tulekera, kuid meteoriiditükid ise leiti üles alles detsembris.</description>
	  <pubDate>Wed, 18 Jan 2012 10:59:19 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6196</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Parem viis kuulmekile perforatsiooni parandamiseks</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6195</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Kõrvas asuva kuulmekile püsiv mulgustus ehk perforatsioon võib aja jooksul ise kinni kasvada või vajada operatiivset ravi. Et vähendada ravi järjekorras olevate inimeste arvu ja päästa patsiendid liigsest ebamugavusest on Kanada meedikud välja töötanud radikaalse meetodi, mis nõuab inimeselt ainult 20-minutilist polikliinikus viibimist.</description>
	  <pubDate>Wed, 18 Jan 2012 10:20:21 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6195</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Tallinna Ülikooli vastloodud Keskkonnaajaloo Keskus alustab avalike seminaride sarjaga</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6194</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi juurde kuuluv Keskkonnaajaloo Keskus (KAJAK) on interdistsiplinaarne uurimiskeskus, mille eesmärgiks on ühendada Eestis tegutsevaid teadlasi, kelle huvivaldkonda kuulub keskkonna ja inimkultuuri koosmõju ning nende vastastikune toime ajaloo vältel meie praeguse ja tulevase keskkonna ning kultuuri(de) kujundamisel.</description>
	  <pubDate>Wed, 18 Jan 2012 06:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6194</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kuidas valmivad jääaja muuseumi eksponaadid?</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6193</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>&quot;Osooni&quot; reporter Sander Loite käis vaatamas, kuidas valmib tarvapull, kes suvel Äksi jääaja teemaparki kolib. Taksidermist Pelle Nugise oskuste ja paleozooloog Lembi Lõugase teadmiste abil on juba valmis ehitatud nii mammutipoeg kui koopalõvi.</description>
	  <pubDate>Tue, 17 Jan 2012 17:45:47 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6193</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Noor teadlane: teadlaseks olemine ei ole amet, vaid elustiil</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6192</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu erakorralise teaduri Riin Tamme arvates ei ole teadlaseks olemine amet, vaid elustiil.  &quot;Ei ole nii, et sa lähed hommikul kell üheksa laborisse ja tuled kell viis, et nüüd ma tegin kaheksa tundi teadust. Sellist asja ei ole olemas, sa teed teadust kogu aeg,&quot; räägib teadur.</description>
	  <pubDate>Tue, 17 Jan 2012 17:07:40 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6192</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Ainuraksed võimalusel üksindust ei poolda</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6191</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Minnesota ülikooli bioloogid leidsid pärmi arengut uurides, et liigil kulus vähem kui 60 päeva, et see hakkaks moodustama lumehelbe-kujulisi parvi, milles esines isegi kollektiivi arengu hüvanguks tehtavaid ohverdusi ning primitiivne tööjaotus.</description>
	  <pubDate>Tue, 17 Jan 2012 12:10:45 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6191</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Beebid loevad huultelt</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6190</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Beebid õpivad rääkima mitte üksnes selle järgi, mida nad kõrvaga kuulevad, vaid ka selle põhjal, mida nad silmadega huultelt loevad. Florida teadlaste korraldatud uuringust ilmnes, et lapsed hakkavad suult lugema umbes kuuendal elukuul. Siis keskendub muidu ümbritsevat üldiselt silmitsenud pilk just lapsega rääkiva inimese suule, vahendab Physorg.com.</description>
	  <pubDate>Wed, 18 Jan 2012 06:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6190</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Algab diskussioon õpetaja kutse ümberkorraldamiseks</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6189</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kohtub täna koolijuhtidega, et saada tagasisidet aasta alguses välja pakutud ettepanekute kohta õpetaja ametikoha ümberkujundamiseks. Kui ministeeriumil õnnestuks ellu viia need muudatused, mida nad õpetaja kutse ümberkujundamisel on välja pakkunud, saaks koolijuhid tulevikus palgale võtta ka ilma õpetajakoolituseta, kuid kõrgharidusega õpetajaid. </description>
	  <pubDate>Tue, 17 Jan 2012 11:05:12 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6189</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Äksisse ehitatakse jääaja muuseum</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6188</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Tartumaal Saadjärve kaldal kerkib poole tuhande elanikuga Äksi alevikku jääaja muuseum, mis läheb maksma ligi 3,5 miljonit eurot ja millest enamiku annab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.</description>
	  <pubDate>Tue, 17 Jan 2012 10:45:11 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6188</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Ülekaalulistel tüdrukutel esineb rohkem aknet</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6187</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Tüütu nahahaigus akne kimbutab mõnel eluperioodil ilmselt suuremat osa teismelistest. See, kas ja mil määral haigus noore näo vallutab, sõltub paljudest teguritest. Norra teadlaste viimase uurimuse kohaselt on märgatavamalt suurem aknekujunemise risk ülekaalulistel või rasvunud teismelistel tüdrukutel.</description>
	  <pubDate>Tue, 17 Jan 2012 10:26:28 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6187</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Hundikarja jälgedes</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=214&amp;id=6186</link>
	  <teema>Huvitavaid linke </teema>
	  <description>&quot;Osooni&quot; reporter Randel Kreitsberg ja 360 kraadi matkajuht Bert Rähni käisid metsas hundikarja tegevuse jälgi uudistamas. Mehed leidsid hundi käpajälgi, luutükkidega hundijunni, mitmeid magamisasemeid ja paari võsavillemite saagiks langenud looma jäänused.</description>
	  <pubDate>Tue, 17 Jan 2012 09:43:33 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=214&amp;id=6186</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kiireimad meetmed kliimamuutuste aeglustamiseks</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6185</link>
	  <teema>Saated </teema>
	  <description>Goddard'i Kosmoseteaduste instituudi initsiatiivil läbiviidud koonduurimus sõelus 400 peamiselt erineva metaani -ja tahma emissioonide vähendamiseks võimaliku meetme hulgast välja 14 efektiivsemat, mille tulemusena oleks sajandi keskpaigaks prognoositud kliimasoojenemine 0,5 C°  võrra väiksem.</description>
	  <pubDate>Mon, 16 Jan 2012 19:59:36 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6185</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Energiajookide piiranguteta müük tekitab austraallastes meelehärmi </title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6184</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Austraalia tervisespetsialistid kutsuvad üles karmistama meilgi menukate kofeiini sisaldavate energiajookide müügitingimusi. Põhjuseks tõsiasi, et viimase kuue aasta jooksul on seal hüppeliselt kasvanud juhud, kui nende jookide tarbimise järel on inimesed vajanud arstiabi, vahendab Physorg.com.</description>
	  <pubDate>Tue, 17 Jan 2012 06:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6184</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>NATO peasekretär peab avaliku loengu Tallinna Ülikoolis</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6183</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>19. jaanuaril peab NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen Tallinna Ülikoolis avaliku loengu &quot;NATO's Baltic Allies: Punching above their Weight&quot;.  Loengu  juhatab sisse välisminister Urmas Paet.</description>
	  <pubDate>Mon, 16 Jan 2012 23:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6183</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Virtuaalne revolutsioon</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=211&amp;id=6182</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Sestpeale kui veebi sisenes äri, on leitud üha nutikamaid viise, kuidas internetis raha teenida – meie kultuuri ja privaatsuse arvel. Mida õppis Amazon internetiäri kullapalaviku aegadel ja kuidas sepitses Google ärimudeli, mis annab nüüd tooni kogu veebis? Pealetükkiv reklaam, võiduahvatlused ja meie eelnenud internetikäitumisest johtuvad soovitused võivad näida mõnele mugavad, ent teistel tekitavad kui mitte jälitusmaaniat, siis hirmu olla kõigile läbinähtav. </description>
	  <pubDate>Mon, 16 Jan 2012 17:10:48 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=211&amp;id=6182</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Uus loodusviktoriin gümnaasiumiõpilastele</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=218&amp;id=6181</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Loodusetark on saatesari, kus gümnaasiumiõpilased 24-st Eestimaa koolist võtavad mõõtu loodusteadmistes, praktilistes oskustes ja looduse tundmises. Edu kroonib neid, kes on tähelepanelikult bioloogiatundides kuulanud, vaadanud loodussaateid ja -filme ning vastuvõtlike meeltega looduses käinud, aga natuke peab ka mänguõnne olema.</description>
	  <pubDate>Mon, 16 Jan 2012 16:49:32 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=218&amp;id=6181</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Tartu Ülikooli Talveülikool algab</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6180</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Tartu Ülikooli Talveülikool 2012 pakub neljas Eesti linnas väga erinevatel elualadel kursusi. Ei ole vanuse- ega haridusepiiranguid. Esimene loeng &quot;Vaim ja vägi&quot; toimub täna, 16. jaanuaril kell 16. Avaloengu peab Anzori Barkalaja, kes räägib vaimust ja väest. Ülekannet on võimalik vaadata ka UTTV-st.</description>
	  <pubDate>Mon, 16 Jan 2012 15:02:32 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6180</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>RMK ootab tuhandeid lapsi tasuta õpperetkedele talvise loodusega tutvuma</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6179</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldab 16. jaanuarist 2. märtsini lasteaia- ja koolilastele looduskeskustes üle Eesti tasuta loodusõppeprogramme talvisesse metsa.</description>
	  <pubDate>Mon, 16 Jan 2012 14:40:54 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6179</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Teadusaasta kampaania «Reaalne karjäär»  aitab noortel sobivat eriala valida</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6178</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Täna algav Teadusaasta üle-Eestiline noortekampaania &quot;Reaalne karjäär&quot; tutvustab noortele loodus- ja täppisteaduste, tehnoloogiate ning tehnika valdkondade  olulisust tänapäeva maailmas. Kampaania üks peamisi eesmärke on noorte, lastevanemate ning haridustöötajate teadlikkuse tõstmine haridustee ja karjääriotsuste tegemisel.</description>
	  <pubDate>Mon, 16 Jan 2012 11:10:01 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6178</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kuues baasmaitse – rasvane!</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6177</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Inimeste ja rasvase toidu armastuse-vihkamise suhe on ilmselt iidvana. Mõni inimene sööb naudinguga puhast seapekki, teisele on isegi salati peale tilgutatud oliiviõli juba liiast. Nüüd on USA teadlased leidnud sellele potentsiaalse seletuse. Nimelt leidsid nad magusa, hapu, soolase, mõru ja hõrgu kõrvale veel ka kuuenda baasmaitse – rasvane.</description>
	  <pubDate>Mon, 16 Jan 2012 10:52:41 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6177</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kas Facebook jääb ellu?</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6176</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Kas Facebook on tõesti määratud surema? Selle mureliku ja provokatiivse pealkirja leiab futurismi blogist io9, mis jätkab, et väga paljud paistavad olema seda meelt. Sest on ju sotsiaalvõrgustike olemuseks hajumine. Toimub ju pidevalt suhete pilvede kasvamine ja indiviidi ümbritsevate tuumiksidemete ebareeglipärane nihkumine mööda võrgustiku mõttelist kolmemõõtmelist ruumi, sest koos uute sotsiaalsete linkide ja koos aja möödumisega liigutakse elus edasi. Tõenäoliselt ei õnnestu kellelgi jääda igavesti püsima samade isikute võrku ja kanda endaga sama sotsiaalset identiteeti. </description>
	  <pubDate>Mon, 16 Jan 2012 10:22:44 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6176</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Lepingupõhine õppetöö viib paremate tulemusteni </title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6175</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Tööelus on lepingutel asendamatu roll vastastikuste eesmärkide ja kokkulepete selgesõnalisel kinnistamisel. Ajakirjas SAGE Open ilmunud artiklist ilmneb, et lepingutel võib olla hea mõju ka koolielus. Täpsemalt ilmnes, et värsked tudengid, kes olid semestri alguses sõlminud õppejõuga lepingu, milles oli kirjas nende kohustused ja eesmärgid, said kokkuvõttes paremad hinded ja suurema rahulolu, kui traditsioonilisel punktipõhisel hindamissüsteemil jätkanud tudengid, vahendab Scienceblog.com.
</description>
	  <pubDate>Mon, 16 Jan 2012 09:39:35 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6175</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Keeles kõlab õnn ja rõõm</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6174</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Ameerika teadlaste sotsiaalmeediat analüüsinud värskest uurimusest selgub, et tervikuna võttes on kogu inimestevaheline suhtlus, ja sealhulgas siis, üllatav küll, ka meedia, pigem hea ja positiivse suunas kaldu.  </description>
	  <pubDate>Mon, 16 Jan 2012 08:33:53 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6174</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Suuri ahve elas Euroopas veel hiljuti</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6173</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Bulgaariast leitud iidse hamba põhjal väidab Saksa, Bulgaaria ja Prantsuse teadlasterühm, et suured ahvid elasid Euroopa looduses veel 7 miljonit aastat tagasi ehk märksa kauem kui seni arvatud.</description>
	  <pubDate>Mon, 16 Jan 2012 08:19:06 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6173</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Teadlased loovad käsna, mis peataks hetkega verejooksu</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6172</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Verekaotus võib isegi näiliselt küllaltki süütu vigastuse peagi elule ohtlikuks muuta. Verejooksu peatamine on eriti oluline ekstreemsemates tingimustes, nagu lahinguväli või suurem katastroof, mil meditsiinilise abi kättesaadavus ja kvaliteet pole sageli piisav. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlaste leiutis võib aga aidata selle mure lahendada. Nimelt suudab nende nanotasandil toimiv kate peatada verejooksu hetkega.</description>
	  <pubDate>Sun, 15 Jan 2012 02:51:35 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6172</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Internetisõltuvusega kaasnevad muutused ajus</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6171</link>
	  <teema>Põhiosa jalus / Lehekülje jalus</teema>
	  <description>Infotehnoloogiaajastul pole möödapääsmatu internetivajadus enam teab kui haruldane. Raskemal juhul on tegu lausa internetisõltuvuse ehk kliinilise häirega, mida iseloomustab kontrolli alt väljunud internetikasutus. Hiina teadlased on nüüd avastanud, et veebisõltlaste ajus toimunud muutused on sarnased alkoholi ja narkootikumide poolt põhjustatavatele.</description>
	  <pubDate>Sun, 15 Jan 2012 01:39:10 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6171</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Rakett 69 pani osalejad robinsone mängima</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=213&amp;id=6170</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Hooaja teises saates järgnes eelvoorust edasi pääsenute kiirele võistkondadeks jagamisele tihe ellujäämisvõistlus, kus võistlejad pidid loogika ning sujuva meeskonnatöö abil mõõtma objekti kaugust oma kohalt liikumata, süütama tule tikke kasutamata ja muutma reovee joogikõlbulikuks.</description>
	  <pubDate>Sat, 14 Jan 2012 22:04:25 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=213&amp;id=6170</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Naiste vähesus õhutab mehi rohkem kulutama ja vähem säästma</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6169</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Kuigi kõik kaalukad ja loogilisse mõtlemisse uskuvad endast lugupidavad inimesed tahaksid mõelda, et inimesed toetuvad majanduslikke otsuseid tehes mõistusele mitte instinktidele, siis paraku see alati nii ei ole. Minnesota ülikooli teadlaste värske uuring näitab, kuidas naiste rohkus või vähesus mõjutab mehi nende enese teadmata majanduslike otsuste langetamisel.</description>
	  <pubDate>Fri, 13 Jan 2012 18:54:57 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6169</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Konstrueeriti maailma väikseim arvutimälu</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6168</link>
	  <teema>Vaata uudiseid teemade järgi </teema>
	  <description>IBM'is töötavad teadlased on välja mõelnud, kuidas ehitada antiferromagnetilisi struktuure, mida kasutades on võimalik väikseimat infoühikut – bitti – talletada vaid 12 aatomiga, argikäibes olevates arvutusseadmetes kulub selleks tavaliselt neid umbes 60 miljonit.</description>
	  <pubDate>Fri, 13 Jan 2012 15:53:40 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6168</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kas deodorandid soodustavad rinnavähi teket?</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6166</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Teadlased on juba mitmeid aastaid uurinud aine nimega parabeen seotust rinnavähiga. Parabeen on hügieenitoodetes ja kosmeetikavahendites üks enim kasutatav säilitusaine, mille potentsiaalse ohtlikkuse üle palju vaieldud on. Nüüd ilmnes Briti teadlaste uuringus 40 rinnanäärme eemalduse läbinud naisega, et parabeen oli laialt levinud kõikide naiste kudedes.</description>
	  <pubDate>Fri, 13 Jan 2012 11:10:55 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6166</guid>
      </item>
	        <item>
      <title> Auhinnatakse muuseumiaasta paremaid</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6164</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Teist aastat toimuval võistlusel jagatakse auhindu näitustele ning püsiekspositsioonidele, samuti konserveerimise, muuseumihariduse, teadustöö, muuseumiarenduse ja turunduse ning muinsuskaitse valdkonnas.</description>
	  <pubDate>Fri, 13 Jan 2012 10:00:42 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6164</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Miks koerad lumes käppi ära ei külmeta </title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6163</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Koerad võivad tundide kaupa lumes hullata ilma, et neil käpad külmetama hakkaks. Jaapani teadlastele pakkus see argipäevane nähtus nii suurt huvi, et nad otsustasid seda põhjalikumalt uurida. Käpapadjakeste külmakindluse võti peitub omalaadses veresoontesüsteemis, mis võimaldab tõhusat soojaringlust, vahendab Physorg.com.</description>
	  <pubDate>Fri, 13 Jan 2012 09:59:54 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6163</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Algas Maailmakoristus 2012 konverents</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6161</link>
	  <teema>Saated </teema>
	  <description>Eestist alguse saanud Teeme ära prügikoristustalgud on levimas üle maailma. Tänasest pühapäevani toimub Tallinnas Maailmakoristus 2012 konverents, peateemaks küsimus- kuidas oma riik prügist puhtaks saada. </description>
	  <pubDate>Fri, 13 Jan 2012 08:26:28 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6161</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Tartu Ülikooli lõpetanute seas töötuid vaid 1%</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6160</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Äsjavalminud vilistlaste uuringust selgub, et aasta pärast lõpetamist on töö leidnud 80% Tartu Ülikoolis õppinud üliõpilastest ning neist enam kui kolmandik teenib 1000 eurot ja rohkem.</description>
	  <pubDate>Fri, 13 Jan 2012 08:15:26 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6160</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Malaariat levitavad sääsed valivad ohvreid lõhna järgi</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6159</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Ajakirjas PloS ONE avaldatud artiklis kirjeldavad teadlased malaariat levitavate sääskede eelistusi ohvrite valikul. Tuleb välja, et ohtlikku haigust levitavad putukad lähtuvad inimeste valikul nende lõhnast. Eriti meeldiv on sääskedele selliste inimeste lõhn, kelle nahal on vähe erinevaid bakteriliike.</description>
	  <pubDate>Thu, 12 Jan 2012 23:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6159</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Maailma väikseima konna tiitel vahetas omanikku</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6158</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Ameerika Ühendriikide bioloogid on Paapua Uus-Guinea vihmametsadest avastanud järjekordselt uue konnaliigi, kelle pikkus on keskmiselt 7,7 millimeetrit tehes liigist ühtlasi ka maailma väikseima teadaoleva selgroogse.</description>
	  <pubDate>Thu, 12 Jan 2012 15:56:01 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6158</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Colosseumi taastamisplaan paneb restauraatorid muretsema</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6156</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Roomas peetakse pea 2000aastase Colosseumi restaureerimise plaane. Suurejooneline ettevõtmine paneb aga kohalikke restauraatoreid ja ajaloolasi muretsema, sest möödunud aasta lõpus võis näha iidse amfiteatri müüridelt murenemas kivitükke. Itaalia Restauraatorite Liidu liikmed kardavad, et kuna neid on tööst kõrvale jäetud, võivad objektil tegutseda selleks sugugi mitte sobiva ettevalmistusega soss-sepad, kes toovad kultuuriväärtusele kokkuvõttes rohkem kahju kui kasu, vahendab CNN.</description>
	  <pubDate>Thu, 12 Jan 2012 10:34:17 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6156</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Euroopa kosmoselaevale antakse Eesti lapse järgi nimeks Milena </title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6155</link>
	  <teema>Konkursid </teema>
	  <description>Kohtla-Järve tüdruk Milena Kaznatšejeva võitis Euroopa Komisjoni projekti raames kõigis Euroopa liikmesriikides korraldatud joonistusvõistluse, mille võitjate nimesid hakkavad kandma Galileo programmi raames kosmosesse saadetavad satelliidid.
</description>
	  <pubDate>Thu, 12 Jan 2012 10:25:54 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6155</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Eesti teaduse tippkeskuste kõrge tase leidis kinnitust</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6154</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>2011. aasta novembris ja detsembris viis Sihtasutus Archimedes läbi teaduse tippkeskuste vahehindamise, mille põhjal selgus, et kõik Eesti tippkeskused tegutsevad kõrgel tasemel.</description>
	  <pubDate>Thu, 12 Jan 2012 10:11:19 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6154</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Rinnaga toidetud imikud võivad pahuramad tunduda</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6152</link>
	  <teema>Lehekülje jalus / Põhiosa jalus</teema>
	  <description>Enamik noori emasid proovivad pärast sünnitust oma maimukest kõigepealt rinnaga toita. Mõne kuu pärast lähevad aga nii mõnedki emad siiski üle pudelitoidule, kuigi tervislik näidustus selleks puudub. Kõige tavalisemaks põhjuseks nimetavad emad beebi pahurust, mida seostatakse rinnapiima vähese toiteväärtuse ja imiku kõhutühjusega. Eksperdid aga rõhutavad, et on normaalne, kui rinnaga toidetud beebid nutavad rohkem, ja kuigi piimasegu peal olevad imikud tunduvad rahulolevamad, on rind ikkagi kõige parem.</description>
	  <pubDate>Thu, 12 Jan 2012 09:54:58 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6152</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Taevas on planeete tähtedest rohkem</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6151</link>
	  <teema>Konkursid </teema>
	  <description>Kuus aastat väldanud eksoplaneetide otsimisele pühendunud missiooni käigus kogutud andmetel põhineva värske statistilise analüüsi kohaselt leidub Linnutee galaktikas planeete 1,7 korda rohkem kui tähti, tõstes nende prognoositava koguhulga vähemalt 170 miljardini.</description>
	  <pubDate>Thu, 12 Jan 2012 01:55:45 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6151</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Aaviksoo: infotehnoloogilised lahendused pole koolis loodetud tulemusi andnud</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6150</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Londonis toimunud haridusfoorumil ettekande teinud Eesti haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo väljendas muret, et tehnoloogilised lahendused pole haridussüsteemile loodetud kasu toonud. </description>
	  <pubDate>Wed, 11 Jan 2012 10:51:19 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6150</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Rohkemat võimu omavad inimesed tunnevad end füüsiliselt pikemana</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6149</link>
	  <teema>Lehekülje jalus / Põhiosa jalus</teema>
	  <description>Inimese taju on mõjutatav väga erinevate tegurite poolt. Ühed, nagu valgus ja kaugus, pärinevad väliskeskkonnast. Taju mõjutavad aga ka inimese sisemised tegurid, nagu meeleolu ja ootused. Nüüd väidavad teadlased, et võimutunde ja tajutud pikkuse vahel on samuti seos. Nimelt tunnevad inimesed end seda pikemana, kui palju võimu nad omavad.</description>
	  <pubDate>Wed, 11 Jan 2012 10:44:53 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6149</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Süvamerelõõri kuumuses peesitab rikkalik fauna</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6148</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Kariibi mere vete all paiskub merepõhja lõhest üles tulikuuma vett. Tegu on kõige sügavama teadaoleva hüdrotermilise lõõriga, kus Briti teadlaste mullusel ekspeditsioonil tehtud vaatluste järgi võib Maakera sisesoojus tõsta vee temperatuuri kõrgemale kui 450 Celsiuse kraadi. </description>
	  <pubDate>Wed, 11 Jan 2012 10:12:52 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6148</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Patentide õigustatust ei saa võtta ühe mõõdupuu järgi</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6147</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Patendi kaitse antakse uudsele leiutisele. Uudse tähendus on siin äärmiselt kriitiline ja tähistab seda, et minevikus puudub sarnane lahendus ja valdkonnas pädev spetsialist kogeb „ohoo“-momenti.</description>
	  <pubDate>Wed, 11 Jan 2012 14:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6147</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Norra teadlased: kirikus käivatel inimestel on madalam vererõhk</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6146</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Huvi religioosse eluviisi ja tervisliku seisundi vaheliste seoste uurimisel on viimase kümnendi jooksul oluliselt suurenenud. Tehtud on palju uurimusi, mille eesmärgiks on olnud välja selgitada põhjuslikud seosed usulise orientatsiooni ja tervisliku seisundi vahel. Mitmete uuringute tulemusena on ilmnenud, et  tervislik seisund on tugevalt seotud sellega, millise maailmavaate järgi inimene oma elu elab, kuid ei ole veel leitud kindlaid seoseid miks ja kuidas uskumine inimese vaimset ning füüsilist seisundit konkreetselt mõjutab.</description>
	  <pubDate>Wed, 11 Jan 2012 23:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6146</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Eesti Looduseuurijate Seltsis tuleb arutlusele hundi eluõigus Saaremaal</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6145</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Eesti Looduseuurijate Seltsi looduskaitse ümarlaua sektsioon kutsub kokku seminari, mis käsitleb huvide põrkumist loomakasvatajate ja looduskaitsjate vahel. Arutelu on ajendatud meediasse kerkinud lugudest, kuidas Saaremaal on sagenenud lammaste murdmine huntide poolt.</description>
	  <pubDate>Tue, 10 Jan 2012 23:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6145</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Väljasurnud hiidkilpkonnad võivad elus olla</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6144</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Ajakirjas Current Biology ilmunud raportis vihjab Galapagose saarestikus asuva Isabela saarel elavate kilpkonnade DNA'd uurinud bioloogiderühm võimalusele, et üks 150 aastat tagasi naabersaarel väljasurnuks kuulutatud hiidkilpkonna liikidest võib tänaseni elus olla.</description>
	  <pubDate>Tue, 10 Jan 2012 13:30:03 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6144</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Taim einestab liivas roomavate ussikestega</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6143</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Lihasööjaid taimi on teada mitmesuguseid - kes püüab saakloomakesi kleepuvale pinnale, kes püüab mehaanilisse lõksu. Aga mitte kunagi varem ei ole avastatud taime, kes püüab saaki maapinna alla jääva osaga. Nüüd on teadlaste mõistetavaks üllatuseks aga just selline taim leitud. </description>
	  <pubDate>Tue, 10 Jan 2012 13:02:05 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6143</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Väike mõtteharjutus, mis aitab valutult saleneda</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6142</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Kaalu alandamine on paljude ülekaaluliste inimeste jaoks midagi eneseületuslikku. Arvatakse, et see on midagi, mille nimel peab palju ohverdama ja meeletult pingutama. Aga mis oleks, kui muudaks oma valed ja valulikud mõttemustrid sel viisil, et kilod hakkavad kaduma ja elu muutub iseenesest rõõmsamaks ja muretumaks? Kanada teadlaste teadustöö näitab, et see on üsna lihtsasti teostatav. 
</description>
	  <pubDate>Tue, 10 Jan 2012 23:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6142</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Algas osaluskonkurss «Hea Eesti ajalugu» </title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6141</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Ajalooportaal Histrodamus kuulutas esmakordselt Eestis välja osaluskonkursi &quot;Hea Eesti ajalugu&quot;. Konkursi raames kutsutakse inimesi üles märkama ja kirjeldama Eesti ajaloo positiivseid hetki ja edutoonud sündmusi. Konkurss kestab märtsi lõpuni, kõik sobilikud lood avaldatakse Histrodamuse keskkonnas ning parimaid neist ootavad auhinnad.</description>
	  <pubDate>Tue, 10 Jan 2012 23:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6141</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Eakad igatsevad nooruse asemel taga hoopis keskiga</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6138</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Ühel hetkel peab vastama ise enda või võõra esitatud küsimusele, millises vanuses sooviksid oma elu kõige rohkem uuesti elada. See mänguline ja samas natukene tülikalt lõplikkust meelde tuletav küsimus on huvitanud ka teadlaseid, kes püüavad seda kaudu mõista sotsiaalseid protsesse. Lemmikeluea teema uuringuid käsitles hiljutine New York Times’i pühapäeva väljaanne, konstateerides mõneti üllatavalt, et selleks elueaks peetakse keskiga.</description>
	  <pubDate>Tue, 10 Jan 2012 10:06:01 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6138</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Nikotiin võib aidata mäluprobleemidega eakaid</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6137</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Mälu halvenemine on väga sage vanusega kaasnev probleem ka tervetel eakatel, mis ründab aga veelgi suuremal määral näiteks dementsuse käes vaevlevaid vanureid. Teadlaste väikesemahulise uuringu kohaselt võivad aga nikotiiniplaastrid parandada varaste dementsuse sümptomitega inimeste mälu. Nimelt tunduvad plaastrid andvat kognitiivse tõuke kergete mäluhäiretega eakatele.</description>
	  <pubDate>Tue, 10 Jan 2012 10:03:22 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6137</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Haridus- ja teadusminister soovib suurendada e-õppe tulemuslikkust </title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6136</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo on visiidil Londonis, kus esineb ettekandega rahvusvahelisel haridusfoorumil Education World Forum. Foorumi peateemaks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite kasutamine hariduses, Aaviksoo keskendub oma ettekandes mobiilside vahendite rakendamisvõimalustele koolis ja täiendõppes.</description>
	  <pubDate>Tue, 10 Jan 2012 09:39:21 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6136</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Oksütotsiin muudab ahvid lahkemaks</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6135</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Palju on spekuleeritud teemal, kas sünteetilise oksütotsiini ninakaudset manustamist võiks kasutada teraapias ravimaks autismi, skisofreeniat või käitumishäireid, kus inimene ei ilmuta teiste vastu huvi ega hoolimist. Üks võimalus oksütotsiini toime tundma õppimiseks on testida seda ahvide peal ja nagu näitavad Duke´i ülikooli teadlaste järjekordsed uuringud, muudab oksütotsiini manustamine reesusmakaagid üksteise suhtes lahkemaks ja tähelepanelikumaks.</description>
	  <pubDate>Wed, 11 Jan 2012 23:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6135</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kas bakterid mineraalvees on normaalne nähtus?</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6134</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Tallinna Ülikooli teadlased viisid läbi ASi Värska Vesi toodete ja toorme mikrobioloogilised uuringud ning analüüsisid mineraalvee keemilist koostist. Uuringu tulemused võimaldasid anda soovitusi mineraalvee tarbimiseks, nii et sellest vee joojale kõige rohkem kasu oleks.</description>
	  <pubDate>Mon, 09 Jan 2012 23:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6134</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Põlevkivist ja fosforiidist emotsioonideta ning teadmatusepõhise vastuseisuta</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6133</link>
	  <teema>Konkursid </teema>
	  <description>Eestis, enamasti Lääne-Viru maakonnas, on maavarana arvel ligi 1,4 mld tonni fosforiiti. Kogu varu on passiivne, mis tähendab, et fosforiidi kaevandamise tasuvus ei ole tõestatud ja et kaevandamisel võib olla oluline keskkonnamõju. See lubabki praegu öelda, et meie fosforiit ei ole kaevandatav.</description>
	  <pubDate>Mon, 09 Jan 2012 23:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6133</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; taseme tõus hoidis ära uue jääaja</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6132</link>
	  <teema>Konkursid </teema>
	  <description>Ajakirjas Nature Geoscience ilmuva uurimuse kohaselt on inimeste poolt õhku paisatud CO2 hulk olnud piisav, et edasi lükata perioodiliselt Maa telje sihi muutuse tõttu ilmnevat jääaega.</description>
	  <pubDate>Mon, 09 Jan 2012 17:07:52 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6132</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kunstiajaloolane: vein ja leib on võimsad sümbolid</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=209&amp;id=6131</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem rääkis saates &quot;Ajalik ja ajatu&quot;, et toit on see, mis väljendab inimese kohta maailmas. </description>
	  <pubDate>Mon, 09 Jan 2012 16:24:13 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=209&amp;id=6131</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Tallinna Ülikool kutsub taas Õpilasakadeemiasse</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6129</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia avas registreerumise kevadsemestri kursustele, mis võimaldavad gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastel langetada teadlikumat kutsevalikut. Esmaseid teadmisi on võimalik saada näiteks praktilisest fotograafiast või Hispaania ja Itaalia kultuurist. Arutleda, kas maailm meie ümber on tõeline või illusoorne, kas reklaam on kunst või kommertslik mõttetus? Vene keelt kõnelevatel noortel on võimalik õppida, kuidas käituda kaamera ees loomulikult ja veenvalt.</description>
	  <pubDate>Mon, 09 Jan 2012 15:31:14 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6129</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Ajamantel lõhestab valgust</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6127</link>
	  <teema>Vaata uudiseid teemade järgi </teema>
	  <description>Esimest korda eelmise aasta juulis esitletud ajamantli prototüübi kirjeldus, mis võimaldab välise vaatleja eest ülilühikeseks ajaks peita 'mantli' all toimuvaid sündmusi, jõudis viimaks ajakirja Nature kaante vahele.
</description>
	  <pubDate>Mon, 09 Jan 2012 14:37:30 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6127</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Selgusid Rakett 69 saates osalejad</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=213&amp;id=6126</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Hooaja esimeses saates selgitati välja 15 noort teadlasehakatist, kes jäid züriile oma võimega juba olemasolevat sünteesida ning teha kvaliteetset teadusteatrit, mis pakub naudingut nii tegijale endale, kui ka vaatajale.</description>
	  <pubDate>Mon, 09 Jan 2012 12:28:47 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=213&amp;id=6126</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kellele meeldib käbidega maiustada?</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=214&amp;id=6125</link>
	  <teema>Huvitavaid linke </teema>
	  <description>Käbisid armastavad mitmed linnud ja loomad ning seda, kas tegu on näritud või närimata käbiga, saab kindlaks teha käbi välimust uurides. Loodusemees Val Rajasaar selgitab, kuidas ära tunda, kas käbiga on maiustanud mõni lind, orav või hoopiski hiir. </description>
	  <pubDate>Mon, 09 Jan 2012 12:10:22 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=214&amp;id=6125</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Sudoku vajab 17 lähtenumbrit</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6124</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Kas teil on tänahommikune sudoku juba lahendatud? Võib-olla proovisite küll, aga ei tulnud välja, ja kirusite liiga raske mõistatuse koostajat, kes on liiga vähe numbreid ette andnud? Igal juhul on nüüd hea teada, et sudoku-mõistatuse koostaja on sunnitud meile vähemalt 17 numbrit ette andma. Väiksema numbrite arvuga ei ole mõistatusel ühtainsat kindlat lahendust.</description>
	  <pubDate>Mon, 09 Jan 2012 11:04:01 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6124</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Immuunrakud määravad ise oma saatuse</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6123</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Austraalia immunoloogiateadlased tegid üllatava avastuse, uurides antikehi moodustavaid immuunrakke. B-rakkude, mis muuhulgas toodavad antikehi, saatus võib olla väga erinev. Varem arvati, et raku funktsiooni ja kujunemise määrab mingi väline stiimul. Nüüd väidavad aga teadlased, et need immuunrakud tunduvad kontrollivat ise oma arengut.</description>
	  <pubDate>Mon, 09 Jan 2012 10:55:47 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6123</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Mehed ja naised erinevad rohkem, kui seni arvatud</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6122</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Mehed ja naised erinevad üksteisest rohkem, kui seni arvatagi osatudki. Rühm psühholooge eesotsas Marco Del Giudicega Itaaliast Torino Ülikoolist on kasutanud meeste ja naiste isiksuseomaduste võrdlemisel uudset meetodit, mis nende väitel on senistest meetoditest täpsem.</description>
	  <pubDate>Mon, 09 Jan 2012 10:49:23 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6122</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Keskkonnaamet pakub talviseid õppeprogramme</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6121</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Tänasest, 9. jaanuarist kuni märtsikuu lõpuni saavad lasteaiad ja üldhariduskoolid Keskkonnaametilt tellida talviseid õppeprogramme. Keskkonnaameti programmid on toeks üldhariduskoolide ja lasteaedade õppetööle, võimaldades seostada õpitud teadmisi igapäevaeluga. Programme viivad läbi keskkonnahariduse spetsialistid, kes ootavad õpilasi Keskkonnaameti looduskeskustes või tulevad ise koolidesse ja lasteaedadesse kohale.</description>
	  <pubDate>Mon, 09 Jan 2012 10:11:28 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6121</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Riigi teaduspreemiate kandidaadid 2012</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6120</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas ettepanekud 2012. aasta teaduspreemiate määramiseks. Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (nn. &quot;elutööpreemia&quot;) on esitatud Hiie Hinrikus, Olav Keerberg, Rein Laaneots, Ülo Lumiste, Heidi-Ingrid Maaroos, Enn Mellikov, Jaan Mikk, Tõnis Pehk, Enn Tarvel ja Airi Värnik.</description>
	  <pubDate>Mon, 09 Jan 2012 10:01:27 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6120</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Raseda kesine dieet võib suurendada järglaste diabeeti haigestumise riski</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6119</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Raseduseaegse toitumise olulisust on raske ülehinnata. Sellest sõltub järglase tervis nii lapsena kui ka juba vanemas eas. Suurbritannia teadlased on avastanud, et kesine toitumine raseduse jooksul võib suurendada koguni järelkasvu riski haigestuda II tüüpi diabeeti ja teistesse vanusega seotud haigustesse hilisemas elus.</description>
	  <pubDate>Sun, 08 Jan 2012 11:40:45 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6119</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Uus plaaster, mis juhib veresoonte kasvu</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6118</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Teadlased on loonud plaastri, mis lisaks haava kaitsmisele aitab sel ka kiiremini paraneda. Nimelt stimuleerib ja juhib uus plaaster veresoonte kasvu haava pinnale. Leiutis, mida kutsutakse „mikrovaskulaarseks templiks”, sisaldab elusaid rakke, mis viivad kahjustatud kudedeni teatud mustri järgi kasvufaktoreid. Nädala pärast on nn templi mustri järgi kasvanud uued veresooned.</description>
	  <pubDate>Sat, 07 Jan 2012 09:58:41 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6118</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Aaviksoo: isegi maakonnagümnaasiumidesse ei jätku lapsi</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6117</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamise põhjuseks on mitte raha kokkuhoid, vaid kõigile võrdsete võimaluste loomine, rõhutab haridusminister. Aaviksoo sõnul tuleb otsustada, kas me suudame tagada tugevate maakonnagümnaasiumide püsimise ja esimesed otsused tuleb teha juba enne jaanipäeva. Ministeerium tutvustas gümnaasiumide korrastamise kava.</description>
	  <pubDate>Fri, 06 Jan 2012 22:15:37 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6117</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Etnomeditsiinist  teadlase pilguga</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6116</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Ammuste tähelepanekute kohaselt parandab mustikas hämaras nägemist. Nüüdseks on see väide ka teaduslikult põhjendatud ning teadlased üle maailma uurivad ravimtaimi aktiivselt, et nende rahvameditsiinist tuntud toimeid kas tõestada või ümber lükata.</description>
	  <pubDate>Fri, 06 Jan 2012 21:55:15 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6116</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Uinuvate geenide äratamine viis sipelgate supersõduriteni</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6115</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Kanadas tegutseval rahvusvahelisel teadlastegrupil õnnestus luua kahe sipelgaliigi esindajate vastsetest iseäranis suurte peadega sõdursipelgaid. Selleks tuli neil ära tabada õige moment sipelgavastsete arengus ning aktiveerida siis kasvuhormooni abil vastavad iidsed geenid, mis olid selle liigi esindajail muidu uinunud olekus. Teadlaste sõnul võib meetodist abi olla ka teatud põllukultuuride kasvatamisel, et suurendada nende toiteväärtust, vahendab Physorg.com ajakirjas Science ilmunud artiklit.</description>
	  <pubDate>Fri, 06 Jan 2012 13:42:52 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6115</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Tallinna Ülikooli Tuleviku-uuringute Instituudi direktoriks sai Erik Terk</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6114</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Tallinna Ülikooli Tuleviku-uuringute Instituudi nõukogu taasvalis 20. detsembril 2011 instituudi direktoriks professor Erik Terki, kes on instituudi tööd juhtinud 1992. aastast. </description>
	  <pubDate>Fri, 06 Jan 2012 12:46:03 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6114</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>TTÜ liitus  Brandenburgi arhitektuuriõppe konsortsiumiga</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6113</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>TÜ rektor Andres Keevallik alla lepingu Brandenburgi arhitektuuriõppe konsortsiumiga „Architektur. Studium.Generale”, sidudes seeläbi sügisel algava TTÜ arhitektuuri magistriõppe Euroopa praktikatega. </description>
	  <pubDate>Fri, 06 Jan 2012 12:41:45 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6113</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Ränitraat toob klassikalist füüsikat kvantmaailma</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6111</link>
	  <teema>Vaata uudiseid teemade järgi </teema>
	  <description>Austraalia ja Ameerika teadlaste saavutus, millest nad kirjutavad ajakirjas &lt;i&gt;Science&lt;/i&gt;, kummutab senise arusaama, et väga väikeste mõõtmetega elektrijuhtides tekib kvantnähtuste tulemusel ilmtingimata väga suur elektritakistus.</description>
	  <pubDate>Fri, 06 Jan 2012 11:29:59 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6111</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Vähene armastus teeb lapsed paksuks</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6110</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Paljud terviseprobleemid, seal hulgas probleemid kehakaalu ja toitumisega, saavad alguse juba varases lapsepõlves. Mida saaks laste tervise heaks veel lisaks tervisliku toitumise propageerimisele teha? Ameerika Ühendriikide lastearstide pikaajaline uurimistöö näitab, et panustada tuleks laste ja emade vaheliste suhete edendamisesse.</description>
	  <pubDate>Thu, 05 Jan 2012 23:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6110</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Külmakott valutaval lihasel ei pruugigi nii hea mõte olla</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6109</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Usutavasti nii mitmedki inimesed võtsid endale südameasjaks uuel aastal sagedamini treeningsaali jõuda. Oskamatusest või liigsest koormusest on aga kerged tekkima erinevad vigastused. Valutavate lihaste vastu on siiani tundunud lihtsaim lahendus külmakott. Teadlaste viimase uuringu kohaselt ei pruugi aga tegu olla loodetud „imerohuga” ja mõnel juhul võib toime olla hoopis oodatule vastupidine.</description>
	  <pubDate>Thu, 05 Jan 2012 23:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6109</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Tagasihoidlikud inimesed on hakkajamad abistajad</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6108</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Tagasihoidlike inimeste isiksuseomadusi on psühholoogid uurinud küllaltki tagasihoidlikult. Samas mudeleid, mis aitaks ette ennustada tõenäosust, et hätta sattunud inimesele ka abi osutatakse, on psühholoogid ja sotsioloogid arendanud juba aastakümneid. Nüüdne Baylori ülikooli teadlaste uurimus kinnitab häbelike ja alandlike vooruslikkust - liigsest enesetähtsusest vabad inimesed lähevad hädasolijale meeleldi appi.</description>
	  <pubDate>Thu, 05 Jan 2012 17:09:47 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6108</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Rahvusarhiiv Haridus- ja teadusministeeriumi alluvusse</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6107</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Riigiarhivaar Priit Pirsko nimetab haldusala vahetust tehniliseks, ent loodab, et haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas saab Rahvusarhiiv senisest enam ka teadusetegemisele keskenduda. </description>
	  <pubDate>Thu, 05 Jan 2012 12:10:22 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6107</guid>
      </item>
	        <item>
      <title> Tartus algas noorte leiutajate kokkutulek</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6106</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>Eesti noortel leiutajatel on hulgaliselt ideid, kuidas muuta meie igapäevaelu paremaks. Tartus alanud noorte leiutajate talvekoolis antakse nõu, kuidas neid ideid ka ellu viia.</description>
	  <pubDate>Thu, 05 Jan 2012 12:03:32 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6106</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Parasiitkärbes teeb mesilasest zombi</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6105</link>
	  <teema>Vaata ja kuula </teema>
	  <description>Ameerika teadlased on avastanud kärbse, kes parasiteerib mesilastel, muutes mesilased kõigepealt segasteks zombideks ja nad seejärel tappes.</description>
	  <pubDate>Thu, 05 Jan 2012 11:48:38 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6105</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>TÜ ootab ettevõtjaid avatud uste päevale</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6104</link>
	  <teema>Peauudis / Vasak tulp</teema>
	  <description>Reedel, 27. jaanuaril korraldab Tartu Ülikool ettevõtjatele ja arendajatele juba kolmandat aastat ettevõtluspäeva, et tutvustada ülikooli pakutavaid võimalusi koolituseks, koostööks ja innovatsiooniks.</description>
	  <pubDate>Thu, 05 Jan 2012 11:33:49 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6104</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Tunnustatakse välismaal doktorantuuri lõpetanuid</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6103</link>
	  <teema>Peauudis </teema>
	  <description>Sihtasutus Archimedes koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga on juba 10 aastat andnud välja stipendiumi riikliku koolitustellimuse raames välismaal õppivatele doktorantidele. 2011. aastal doktorikraadi kaitsnud stipendiaate tunnustatakse täna, 5. jaanuaril Tallinnas.</description>
	  <pubDate>Thu, 05 Jan 2012 10:39:01 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6103</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Teadlased jõudsid sammukese lähemale C-hepatiidi vaktsiini loomisele</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6102</link>
	  <teema>Põhiosa jalus </teema>
	  <description>C-hepatiit on C-hepatiidi viiruse põhjustatud nakkuslik maksapõletik, mille vastast vaktsiini on olnud raske luua. Nimelt muteerub viirus väga kiiresti, muutes vaktsiini sihtmärgi valimise keeruliseks. Nüüd on aga Oxfordi ülikooli varased kliinilised uuringud andnud paljulubavaid tulemusi C-hepatiidivastase vaktsiini väljatöötamisel.</description>
	  <pubDate>Thu, 05 Jan 2012 09:45:48 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6102</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Leonardo puureeglit võib selgitada tuul</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6101</link>
	  <teema>Vaata ja kuula / Vaata uudiseid teemade järgi</teema>
	  <description>Viiesaja aasta eest pani Leonardo da Vinci kirja puureegli. Ta jõudis järeldusele, et puutüve läbimõõt on võrreldav kõikide okste läbimõõtude summaga. Samuti on iga oksa küljest hargnevate okste läbimõõtude suhtega. Nüüd on Prantsuse Aix-Marseille ülikooli teadlane Christophe Eloy jõudnud järeldusele, mida Leonardo ei jõudnud välja mõelda: puu niisugune ehitus võib olla optimaalne, et panna vastu tuule põhjustatud pingetele, vahendab Physorg.com.</description>
	  <pubDate>Thu, 05 Jan 2012 09:42:41 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6101</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Unepuuduse mõju väikelapse emotsionaalsusele</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6098</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Colorado Boulderi ülikooli teadlaste värske uuring demonstreerib, millised on tagajärjed, kui 2-3aastasel põnnil jääb vahele kas või üksainus lõunauinak. Lõunasest unest ilma jäetud väikelapsed kogevad vähem rõõmu ja rohkem ärevust ning nende oskus probleeme lahendada väheneb.</description>
	  <pubDate>Wed, 04 Jan 2012 23:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6098</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Khmeri impeeriumile andis saatusliku löögi põualaine</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6096</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Kagu-Aasias 9-15. sajandil õlmitsenud Khmeri impeeriumi allakäigule aitas tõenäoliselt kaasa piirkonda tabanud aastate pikkune põualaine, mille tõttu ilmnenud joogivee puudus ning vähenenud saagid ei olnud piisavad, et hiigellinna jätkusuutlikult toiduga varustada.</description>
	  <pubDate>Wed, 04 Jan 2012 13:06:19 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6096</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Täna tähistatakse ülemaailmset punktkirjapäeva </title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6095</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Täna 203 aastat tagasi sündis Louis Braille, kes töötas välja reljeefse sõrmedega loetava punktkirja. Eesti pimedate raamatukogu teabejuhi Priit Kasepalu sõnul jõudis punktkiri Eestis kasutusse 19. sajandi viimasel veerandil. Toona tegutses Tallinnas pimedate kool ning seal võetigi punktkiri kasutusele.</description>
	  <pubDate>Wed, 04 Jan 2012 12:36:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6095</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Haridus- ja Teadusministeerium ootab kandidaate kolmele keeleauhinnale</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6094</link>
	  <teema>Vasak tulp </teema>
	  <description>Haridus- ja Teadusministeerium on teada andnud kolmest konkursist. 9. jaanuaril lõpeb ettepanekute esitamine Wiedemanni keeleauhinna määramiseks. Lisaks on alanud kandidaatide esitamine 2011. aasta keeleteo auhinna konkursile ning teist korda on välja kuulutatud konkurss parimale eestikeelsele kõrgkooliõpikule.</description>
	  <pubDate>Wed, 04 Jan 2012 11:47:10 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6094</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Siidiussid toovad ämblikuniidi masstootmisesse</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6093</link>
	  <teema>Vaata ja kuula / Vaata uudiseid teemade järgi</teema>
	  <description>USA Wyomingi ülikooli teadlastel on õnnestunud panna siidiussid ämblikuniiti keerutama. Selleks muundati siidiusside niiti geneetiliselt nii, et see sisaldab nüüd ämblikuniidile omast valku. Kuna äärmselt tugev ja elastne ämblikuniit leiaks rakendust meditsiinivallas, on see suur saavutus, vahendab Physorg.com.</description>
	  <pubDate>Wed, 04 Jan 2012 09:25:01 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6093</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Pahaendelised spekulatsioonid Apple´i võimaliku tulevase ebaedu üle</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6092</link>
	  <teema>Vaata uudiseid teemade järgi </teema>
	  <description>Kujuta ette, et sulle vilgutatakse ekraanil sõnu nii kiiresti, et sa neid lugeda ei jõua, ja siis tehakse sinuga test, milles pead iseloomustama, millised sõnad sulle teistega võrreldes natukene rohkem meeldivad. Kirjeldatud testi käigus näidatakse sulle pikas reas muuhulgas ka neid sõnu, mida sa varem ei jõudnud ekraanilt lugeda.</description>
	  <pubDate>Wed, 04 Jan 2012 09:05:41 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6092</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Žestid teevad keele kiiresti selgeks</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6091</link>
	  <teema>Lehekülje jalus </teema>
	  <description>Saksa teadlased on avastanud, et inimesed omandavad uue keele kergemini siis, kui sõnade õppimisega kaasneb ka kehaline liikumine. </description>
	  <pubDate>Wed, 04 Jan 2012 08:48:26 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&amp;id=6091</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Noorte teadusvõistlus «Rakett 69» alustab oma teist hooaega</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/artikkel?cat=213&amp;id=6083</link>
	  <teema>Vaata ja kuula / Põhiosa jalus</teema>
	  <description>Nutikate seiklejate ja noorte teadushuviliste tähetund on taas saabumas! Juba avasaates läheb ägedaks võistluseks: kes on need viisteist õnnelikku noort, kes pääsevad võistlema 10 000 euro suuruse stipendiumi nimel?</description>
	  <pubDate>Tue, 03 Jan 2012 23:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/artikkel?cat=213&amp;id=6083</guid>
      </item>
	  	</channel>
</rss>

