<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><rss version="2.0" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom">
	<channel>
		<title>teadus.err.ee</title>
		<description>Podcast</description>
		<link>http://teadus.err.ee</link>
		<copyright>Eesti Rahvusringhääling</copyright>
        <generator>Eesti Rahvusringhääling</generator>
        <managingEditor>teadus@err.ee (teadus.err.ee)</managingEditor>
		<webMaster>teadus@err.ee (teadus.err.ee)</webMaster>
		<language>et</language>
		<pubDate>Fri, 12 Mar 2010 13:28:26 +0200</pubDate>
		<atom:link href="http://teadus.err.ee/rss" rel="self" type="application/rss+xml" />
      <item>
      <title>Rakkude ümberprogrammeerimine on võimalik</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1705</link>
	  <teema>Keha ja tervis </teema>
	  <description>Stanfordi Ülikooli Howard Hughes' meditsiiniinstituudi teadlasel Marius Wernigil on koos kolleegidega õnnestunud leida viis, kuidas sundida fibroblaste ehk sidekoerakke muutuma närvirakkudeks ilma vahepealse dediferentseerumiseta. </description>
	  <pubDate>Fri, 12 Mar 2010 13:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1705</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Uuendused keeles sünnivad rahva ja keeleteadlaste koostööst</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1704</link>
	  <teema>Haridus </teema>
	  <description>Pühapäeval tähistatava emakeelepäeva eelselt andis Martin Ehala Terevisioonile intervjuu, kus ta selgitas ka uute sõnade tekkimise tagamaid.</description>
	  <pubDate>Fri, 12 Mar 2010 11:30:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1704</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Eestlaste robotmannekeen pälvis kõrge auhinna</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1703</link>
	  <teema>Aine ja tehnika / Teaduselu</teema>
	  <description>Eesti teadlaste ja ettevõtjate koostöös sündinud Fits.me interneti rõivapoodide virtuaalse proovikabiini teenus valiti Euroopa internetiäri kõige innovaatilisemaks ja suurima potentsiaaliga lahenduseks. Auhind toodi koju Brüsselis toimunud ühepäevasel äri- ja innovatsioonikonverentsilt Plugg. </description>
	  <pubDate>Fri, 12 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1703</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Halb käitumine lapsepõlves jätab kustumatu jälje endokriinsele närvisüsteemile</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1702</link>
	  <teema>Keha ja tervis </teema>
	  <description>Briti teadlased väidavad pärast 20 000 inimese elu ja haiguslugude uurimist, et neid, kelle lapsepõlve käitumine oli probleemne, tabavad keskeale lähenedes kroonilised kogu keha vaevavad valud. 
</description>
	  <pubDate>Fri, 12 Mar 2010 12:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1702</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Labor: Läänemere kaitse TalveAkadeemias</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1701</link>
	  <teema>Haridus / Keskkond</teema>
	  <description>Keskkonnahuvilised tudengid on juba kaheksa aastat järjest kogunenud TalveAkadeemiale. Seekord saadi kokku Viinistul ja tähelepanu keskmes olid Läänemere seisund ja kaitse. Peale ettekannete tehti eri teemalisi grupitöid ja korraldati alternatiivsete ideede sessioone.</description>
	  <pubDate>Thu, 11 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1701</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Õpilaste teadustööde riiklikule konkursile laekus rekordarv töid</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1700</link>
	  <teema>Haridus </teema>
	  <description>Õpilaste teadustööde riiklikule konkursile laekus sel aastal 74 uurimistööd, mis on ligi kolmandiku võrra rohkem kui eelmisel aastal. Konkursil osaleb 87 õpilast 29 koolist.
</description>
	  <pubDate>Fri, 12 Mar 2010 08:30:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1700</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Teadlased avastasid värvi muutva konna</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1699</link>
	  <teema>Elusloodus </teema>
	  <description>Teadlased avastasid Paapua Uus-Guineast konna, kes suudab oma värvi muuta. Avastatud liigi esindajad on enamasti musta värvi ja kollaste laikudega, kuid ohu või vajaduse korral muutuvad nad virsikukarva ja helesiniste silmadega isendiks.</description>
	  <pubDate>Thu, 11 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1699</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Väljasurnud lindude munakoortest eraldati kasutuskõlblikku DNA-d</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1698</link>
	  <teema>Elusloodus </teema>
	  <description>Austraalias Perthis asuva Murdochi ülikooli uurijatel õnnestus saada hästi säilinud fossiliseerunud linnumunade koortest DNAd. DNA abil loodetakse kaardistada väljasurnud lindude nagu moade ja elevantlindude geene.</description>
	  <pubDate>Thu, 11 Mar 2010 17:05:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1698</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Hispaania teadlased: 2/3 abiturientidest ei oska eriala valida</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1697</link>
	  <teema>Haridus </teema>
	  <description>Hispaania teadlased viisid keskkooli viimaste klasside õpilaste seas läbi suurejoonelise uuringu. Nad küsitlesid kokku 735 õpilast ja leidsid, et tulevased üliõpilased ei arvesta eriala valikul oma isikuomadustega. Veelgi enam, 2/3 abiturientidest ei tea üldse, mida edasi õppima minna.</description>
	  <pubDate>Thu, 11 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1697</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Labor: Tolmune maailm</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1696</link>
	  <teema>Maa ja ilmaruum </teema>
	  <description>Igal aastal kandub maailmas suurte vahemaade taha tuhandeid miljoneid tonne tolmu. Suur tolmuallikas on Aafrika, mis varustab tolmuga nii Euroopat kui ka Ameerikat. Miami Ülikooli teadlane Joseph Prospero on globaalset tolmulevi uurinud aastakümneid.  </description>
	  <pubDate>Thu, 11 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1696</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Eesti ja Soome teadlased korraldasid koos konverentsi</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1694</link>
	  <teema>Teaduselu </teema>
	  <description>Soome Politoloogia Liit koostöös Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudiga korraldab 11.-12. märtsil Helsingis ja Tallinnas konverentsi „Demokraatia erinevatel tasanditel“.</description>
	  <pubDate>Thu, 11 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1694</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Täna ja homme toimub TTÜ aulas automaatikamess</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1693</link>
	  <teema>Teaduselu / Aine ja tehnika</teema>
	  <description>Homme, 12. märtsil tähistab TTÜ automaatikainstituut viiekümnendat juubelit automaatikapäevaga. Samuti toimub täna ja homme TTÜ aulas  automaatikamess.</description>
	  <pubDate>Thu, 11 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1693</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Usundimuistendeid «Tuule toas»</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1689</link>
	  <teema>Vaim ja hing / Ühiskond</teema>
	  <description>Kevadhooaja neljal neljapäeval on Klassikaraadio eetris Mikk Sarve saatesari &quot;Tuule tuba&quot;, milles tuuakse kuulajani usundilisi muistendeid meie rahvaluule arhiivist. Kuula teist saadet täna kell 21. </description>
	  <pubDate>Thu, 11 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1689</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Põhjuste otsimisel ollakse paindlikum kui tuleviku ennustamisel</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1688</link>
	  <teema>Vaim ja hing </teema>
	  <description>Innovaatilisest ja avatud mõtteviisist rääkides tundub alati, et tegemist on millegi hea ja kasulikuga. Kuid mida see tegelikult tähendab? Kuidas selline mõtlemine praktikas välja näeb? Brown´i ülikooli teadlased on avaldanud uurimistöö, mis aitab heita pilgu meie igapäevastesse mõttemustritesse ja selgitab, kuidas oma mõtlemist paindlikumaks ja selle läbi ka palju edukamaks muuta.</description>
	  <pubDate>Wed, 10 Mar 2010 20:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1688</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Algab projekt suur-rabakiili ja mudakonna kaitseks</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1687</link>
	  <teema>Keskkond </teema>
	  <description>Keskkonnaameti juhtimisel kävitub LIFE+Nature programmi projekt
“Suur-rabakiili ja mudakonna asurkondade kaitse ja säilitamine
levila põhjapiiril Eestis ja Taanis”, mille eesmärk on  kaitsta
suur-rabakiili ja mudakonna väikeseid ja isoleeritud asurkondi ning
säilitada ja taastada nende eluks hädavajalikke väikeveekogusid
Eestis ja Taanis.</description>
	  <pubDate>Wed, 10 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1687</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>UV-kiirgus pani freskod särama</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1686</link>
	  <teema>Aine ja tehnika </teema>
	  <description>1320. aastatest pärit Itaalia maalikunstniku ja arhitekti Giotto di Bondone freskosid aitas elustada tänapäevane ultraviolett-tehnoloogia.</description>
	  <pubDate>Wed, 10 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1686</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>iPhone tekitab sõltuvust</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1685</link>
	  <teema>Ühiskond / Aine ja tehnika</teema>
	  <description>Stanfordi ülikooli teadlaste läbiviidud uurimus kinnitab tõsiasja, mida paljud iPhone’i kasutajad on kahtlustanud: Apple’i nutitelefon tekitab sõltuvust.</description>
	  <pubDate>Wed, 10 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1685</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Läbi süsinik-nanotorukeste saab juhtida elektrit</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1682</link>
	  <teema>Aine ja tehnika </teema>
	  <description>Massachusettsi tehnoloogia instituudi teadlased on kogemata teinud revolutsioonilise avastuse, mis võib teadlaste sõnul avada terve uue energiauuringute valdkonna, mida juhtuvat väga harva. MIT teadlased sattusid peale seni nägemata fenomenile, et läbi süsinik-nanotorude saab juhtida äärmiselt tugevaid elekrilaenguid.</description>
	  <pubDate>Tue, 09 Mar 2010 18:20:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1682</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Emotsionaalsed mälestused on seotud motoorikaga</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1681</link>
	  <teema>Keha ja tervis </teema>
	  <description>Daniel Casasanto ja Katinka Dijkstra korraldasid eksperimendi tõendamaks, et silmade üles-alla liigutamine ja mälestuste emotsionaalne taust on omavahel tihedalt seotud. Nende läbi viidud katsed näitasid, et inimesele, kes suunab oma pilgu lakke, meenuvad kiiremini head mälestused ja sellele, kes pilgu maha lööb, tulevad kergemalt meelde negatiivsed juhtumid. 
</description>
	  <pubDate>Tue, 09 Mar 2010 17:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1681</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kütuseelement ergutab jätkuvalt fantaasiat</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1680</link>
	  <teema>Aine ja tehnika </teema>
	  <description>Tõenäoliselt on tänapäeval kõik kuulnud selliseid sõnu nagu taastuvenergeetika või roheline energia. Tegu on alternatiivsete loodussäästlike energiaallikatega nagu kütuseelemendid, päikesepatareid, tuuleenergia jt. Tallinna Tehnikaülikool käib ajaga kaasas ja on loonud ainulaadse pingemuunduri taastuvenergeetika rakendustele.</description>
	  <pubDate>Tue, 09 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1680</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Suur põrguti on jälle hoos</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1679</link>
	  <teema>Aine ja tehnika </teema>
	  <description>Teadlased on uuesti sisse lülitanud maailma võimsaima aatomite põrguti, mille abil loodetakse leida vastuseid Universumi saladustele, teatas Euroopa tuumauuringutekeskus (CERN) pühapäeval.</description>
	  <pubDate>Tue, 09 Mar 2010 11:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1679</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Vaid veerand müüdavatest teleritest on tulevikukindlad</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1678</link>
	  <teema>Aine ja tehnika </teema>
	  <description>Vaid veerand täna müüdavatest teleritest on tulevikukindlad ehk varustatud vajalike liideste ja tehnoloogiatega selleks, et ka aastate pärast see muretult teiste seadmetega ühilduks.</description>
	  <pubDate>Tue, 09 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1678</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Väikelapse moodi robotid Jaapanist</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1677</link>
	  <teema>Aine ja tehnika </teema>
	  <description>Jaapani robootika teadlased esitlesid eelmisel nädalal oma uusimat saavutust- väikelapse moodi roomavat, pööravat ja kõndivat robotit. Kõik need trikid on robotid selgeks õppinud lapsi jälgides. </description>
	  <pubDate>Mon, 08 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1677</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>BBC loodussari Elav planeet laupäeviti ETV-s</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1676</link>
	  <teema>Elusloodus </teema>
	  <description>BBC loodussari on pühendatud omapärastele ja tähelepanuväärsetele ellujäämisstrateegiatele, mida nii loomad kui ka taimed kasutavad igapäevases olelusvõitluses. &quot;Elavat planeeti&quot; juhib sümpaatne vanahärra Sir David Frederick Attenborough, kelle kaasahaarav uudishimu on televaatajaid läbi aegade köitnud mitmes väga populaarses loodussarjas.</description>
	  <pubDate>Mon, 08 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1676</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Koperniitsium pääses tabelisse</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1675</link>
	  <teema>Aine ja tehnika </teema>
	  <description>Uusim element perioodilises tabelis on lõpuks saanud nime ja sümboli. Elementi järjenumbriga 112 võib nüüd ametlikult nimetada koperniitsiumiks ja tähistada täheühendiga Cn. Nime on element saanud Poola astronoomi Mikołaj Koperniku järgi.</description>
	  <pubDate>Mon, 08 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1675</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Enesekontrolli oskuste õpetamine vähendab koolivägivalda</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1674</link>
	  <teema>Haridus </teema>
	  <description>Rochester´i ülikooli uuringu järgi aitab lihtne enesekontrolli õpetus vähendada koolivägivalda ja parandada üldist käitumist. Õpetus, mille käigus juhendati lapsi oma tugevaid emotsioone jälgima ja kontrollima, andis koheselt ka positiivseid tulemusi.</description>
	  <pubDate>Mon, 08 Mar 2010 08:30:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1674</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Norras töötatakse välja «intelligentset» külmakindlat riietust</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1672</link>
	  <teema>Aine ja tehnika </teema>
	  <description>SINTEF Group, põhjamaade suurim sõltumatu teadusuuringutega tegelev organisatsioon, on välja töötamas uudset tehnoloogiat intelligentse külmakindla riietuse tootmiseks.</description>
	  <pubDate>Mon, 08 Mar 2010 09:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1672</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Labor: Valgus tuppa</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1671</link>
	  <teema>Aine ja tehnika </teema>
	  <description>Loomulikku valgust peab täpselt parasjagu tuppa tulema, siis on inimestel hea olla. Et ehitusinsenerid juba tudengipõlves õige tunnetuse ära tabaksid, on TTÜ teadlased loonud majamudeli, mida laest prožektoriga valgustatakse. Maja kallutades saab jäljendada eri laiuskraadide ning aasta- ja kellaaegade valgusolusid.</description>
	  <pubDate>Sun, 07 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1671</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Tulevased insenerid ja arhitektid saavad TTÜs testida päikesevalgust</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1670</link>
	  <teema>Aine ja tehnika </teema>
	  <description>Tulevased insenerid ja arhitektid saavad Tallinna Tehnikaülikooli laborite stendis testida päikesevalgust. Eestis kehtib energiatõhususe miinimumnõuete määrus, mille kohaselt igale uuele või rekonstrueeritavale hoonele tuleb teha energiaarvutus, milleks kasutatakse keerulisi simulatsiooniprogramme. Töö lihtsustamiseks on  TTÜ energia- ja sisekliima laboris valminud punane maakera. </description>
	  <pubDate>Sun, 07 Mar 2010 22:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1670</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Inimene kaotas karvkatte tänu kliima muutumisele</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1668</link>
	  <teema>Elusloodus </teema>
	  <description>Kolme miljoni aasta eest toimus Maal globaalne külmenemine, kuid Ida- ja Kesk-Aafrika, kus inimese eellased elasid, kuivenes. Kuumus ja kuivus sundisid esivanemaid läbima pikemaid vahemaid, mille tulemusena muutus inimese füsioloogia ja arenesid higinäärmed. </description>
	  <pubDate>Sun, 07 Mar 2010 13:30:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1668</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Päike imeb endasse tumeainet</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1667</link>
	  <teema>Maa ja ilmaruum </teema>
	  <description>Itaalia füüsik Lorenzo Iorio arvutas välja, et Maa orbiidi nähtavad muutused võivad vabalt olla põhjustatud sellest, et Päike imeb endasse tumeainet.</description>
	  <pubDate>Sat, 06 Mar 2010 20:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1667</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Igikeltsast õhkub hoogsalt metaani</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1666</link>
	  <teema>Maa ja ilmaruum </teema>
	  <description>Värske teadusuuring annab taas põhjust üleilmse kliimasoojenemise pärast muret tunda. Teadlased kirjutavad ajakirjas Science, et Arktika külmunud maapinna alt immitseb arvatust hoogsamalt välja metaani, väga tõhusalt toimivat kasvuhoonegaasi. </description>
	  <pubDate>Sat, 06 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1666</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Poolused vahetuvad pikema eelhoiatuseta</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1665</link>
	  <teema>Maa ja ilmaruum </teema>
	  <description>Maakera magnetpooluste võimalikku vahetumist ei saa üle paarikümne aasta ette ennustada, isegi juhul, kui me Maakera ehitusest rohkesti üksikasju teaksime. Prantsuse teadlaste väitel käitub magnetväli mõneti nagu ilm, mida samuti pikalt ette ei saa prognoosida. </description>
	  <pubDate>Fri, 05 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1665</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Psühholoogiline vanus mõjutab bioloogilist vanust</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1660</link>
	  <teema>Keha ja tervis / Vaim ja hing</teema>
	  <description>Ütlus, et igaüks on nii vana kui vanana ta end tunneb, peaks Purdue ülikooli teadlaste arvates nüüd ka statistiliselt tõestatud olema. Markus H. Schafer´i, sõnul on tegelikust bioloogilisest vanusest palju olulisem see, kuidas inimene oma vanust enda jaoks interpreteerib.</description>
	  <pubDate>Fri, 05 Mar 2010 13:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1660</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Ürgaja aafriklased kirjutasid munakoorele</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1658</link>
	  <teema>Ühiskond / Vaim ja hing</teema>
	  <description>60 000 aasta eest jaanalinnumuna koorele kraabitud jooned võivad endast kujutada vanimat seni teada olevat näidet inimeste vahelisest kirjalikust suhtlusest. Teadlased on avastanud Lõuna-Aafrika Vabariigist 270 kriipsudega kirjatud munakooretükki.</description>
	  <pubDate>Thu, 04 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1658</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>TTÜ tunnustab sadat parimat startijat</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1657</link>
	  <teema>Haridus </teema>
	  <description>Täna kell 13.00 toimub Tallinna Tehnikaülikoolis pidulik teklitseremoonia,  mille käigus tunnustatakse sügissemestri edukamaid esmakursuslasi.</description>
	  <pubDate>Fri, 05 Mar 2010 09:30:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1657</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Peagi kerkib Eestisse mitu keskkonnahariduse keskust</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1656</link>
	  <teema>Haridus / Keskkond</teema>
	  <description>Huvi arendada Eestis keskkonnaharidust ja luua temaatilisi hariduskeskusi on erakordselt suur, sest Keskkonnainvesteeringute Keskuses lõppenud taotlusvooru tuli rahasoove kordi rohkem kui on võimalusi toetust anda.</description>
	  <pubDate>Fri, 05 Mar 2010 09:50:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1656</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Alustatakse pikaajalise haridusstrateegia koostamist</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1655</link>
	  <teema>Haridus </teema>
	  <description>Eesti Koostöö Kogu ja Eesti Haridusfoorum koostöös Haridus- ja Teadus- ministeeriumiga on algatanud pikaajalise haridusstrateegia (elukestva õppe strateegia) koostamise. Loodava strateegia ajahorisondiks on alanud uus aastakümme aastani 2020.</description>
	  <pubDate>Thu, 04 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1655</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Elus eesmärgi omamine vähendab Alzheimeri tõve riski</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1653</link>
	  <teema>Keha ja tervis </teema>
	  <description>Ajakirja Archives of General Psychiatry märtsinumbris avaldatud artiklis kirjutavad teadlased: „Alzheimeri tõbi on üks kardetumaid vananemise kaasnähtuseid ning seda võib pidada 21. sajandi üheks olulisemaks terviseprobleemiks arenenud maade kiiresti vananeva rahvastiku tõttu.“Alzheimeri tõve psühholoogilisi riskifaktoreid on vähe uuritud, kuid siiski on teada, et näiteks kohusetundlikkus, ekstravertsus ja neurootilisus võivad haiguse tekke tõenäosust mõjutada.
</description>
	  <pubDate>Thu, 04 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1653</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Sagedased uinakud võivad viidata diabeedile</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1652</link>
	  <teema>Keha ja tervis </teema>
	  <description>Suurbritannia teadlaste läbi viidud uuringud näitavad, et vanemate inimeste sagedased uinakud ja suurenenud risk haigestuda 2. tüüpi diabeeti, on omavahel seotud. Uurijate sõnul ei viita tulemused mitte sellele, et diabeet toob kaasa unisuse päise päeva ajal, vaid et uinakute tegemine võib suurendada diabeedi riski. 

</description>
	  <pubDate>Thu, 04 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1652</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Teaduse helisõnastik: kiip</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1648</link>
	  <teema>Aine ja tehnika </teema>
	  <description>Maailmas on kiipe juba rohkem kui inimesi. Aga inimestel pole neist pisikestest tarkadest räniliistakutest enamasti lähemat aimu. Tallinna Tehnikaülikooli arvutitehnika instituudi vanemteadur Jaan Raik teeb helisõnastiku kuulajale hästi selgeks, mis kiip ehk mikroskeem on ja kuidas ta töötab.</description>
	  <pubDate>Wed, 03 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1648</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Puna-roheline värvipimedus näib ravitav</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1647</link>
	  <teema>Keha ja tervis </teema>
	  <description>Puna-rohelist värvipimedust põhjustab kas pikki või keskmise pikkusega laineid registreerivate fotopigmentide puudumine silma võrkkestas. Ameerika Ühendriikides tehtud katsed tavasaimiridega annavad lootust, et niisugust värvipimedust on võimalik geeniteraapia võtetega ravida ka inimesel.</description>
	  <pubDate>Wed, 03 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1647</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Hõbeda nanoosakeste kahjulik toime on vähendatav</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1646</link>
	  <teema>Aine ja tehnika / Keha ja tervis</teema>
	  <description>Helsingi ülikooli keemikud on loonud uue viisi vähendamaks hõbedaga kaetud tarbeesemete mürgist mõju. Nende uudne meetod seisneb polümeer - stabiliseeritud nanoosakestes. Uudse meetodi katsetused on olulised ja tähelepanuväärsed, sest hõbedat on aastasadu kasutatud tema antimikroobse toime tõttu, kuid on leitud ka hõbeda nanoosakeste tervisele kahjulikku toimet. </description>
	  <pubDate>Wed, 03 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1646</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Tšiili maavärin tegi päevad lühemaks</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1645</link>
	  <teema>Maa ja ilmaruum </teema>
	  <description>Tšiilit tabanud võimas maavärin pani teadlaste väitel Maakera kiiremini pöörlema ja tegi ööpäevad õige natuke lühemaks. Laupäevase värina magnituud oli 8,8. Kogu maailma ajaloost on teada ainult kuus veel tugevamat maavärinat.</description>
	  <pubDate>Wed, 03 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1645</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>TÜ, TTÜ ja EMÜ panustavad suuremale koostööle</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1639</link>
	  <teema>Teaduselu / Haridus</teema>
	  <description>Neljapäeval, 4. märtsil sõlmivad Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli rektorid Tartu Ülikoolis strateegilise koostöö lepingu. Lepinguga kinnitatakse valdkonnad, milles kolm ülikooli edaspidi tihedamat koostööd teevad.</description>
	  <pubDate>Wed, 03 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1639</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Teaduse helisõnastik: meteoriit</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1638</link>
	  <teema>Maa ja ilmaruum </teema>
	  <description>Meteoriit on Maale jõudnud meteoorkeha. Õhus ära põlev meteoorkeha on boliid. Asteroid aga on väga suur meteoorkeha, mille Maale kukkumine võib kaasa tuua ökoloogilise katastroofi. Meteoriitidega seonduvaid mõisteid ja fakte selgitab geoloog Kalle Suuroja.</description>
	  <pubDate>Tue, 02 Mar 2010 21:16:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1638</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Eesti teadlased lõid virtuaalse proovikabiini</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1637</link>
	  <teema>Aine ja tehnika </teema>
	  <description>Fits.me on Eesti ettevõtte Massi Miliano, Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi ja Tallinna Ülikooli biorobootika laboratooriumis loodav virtuaalne proovikabiin veebipõhisele rõivakaubandusele. Tehnoloogia, mis baseerub bio-robootikal, aitab lahendada interneti rõivamüügi suurimat probleemi - proovikabiini puudumist.</description>
	  <pubDate>Wed, 03 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1637</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Jääkarud tekkisid üsna hiljuti</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1636</link>
	  <teema>Elusloodus </teema>
	  <description>Jääkaru eellase lõualuust saadud DNA näitas, et jääkarud on suhteliselt noor liik – nad kujunesid välja vaid 150 000 aastat tagasi.
</description>
	  <pubDate>Tue, 02 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1636</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Õnnelik jah, aga ikkagi</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1635</link>
	  <teema>Vaim ja hing </teema>
	  <description>Kes meist ei tahaks olla õnnelik? Aga tuleb välja, et õnnelikkusel on ka oma varjuküljed. Näiteks selgub Austraalia teadlaste uurimistöödest, et õnnelikud inimesed on teistest isekamad. Arvatavasti tuleneb õnnelikkuse pahupool turvatundest, millesse hea tuju võib inimese uinutada. </description>
	  <pubDate>Tue, 02 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1635</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Uued avastused liblikate ja kalade ultravioletse nägemise uuringutes</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1634</link>
	  <teema>Elusloodus </teema>
	  <description>Tänaseks päevaks on välja selgitatud, et mitmed linnu-, kala-, ja putukaliigid kasutatavad orienteerumisel või liigikaaslaste ära tundmisel ultravioletset nägemist.  Eelmisel nädalal lisandus UV nägemise ja pigmendiga liikide hulka veel liblika-  ja kalaliike.</description>
	  <pubDate>Tue, 02 Mar 2010 10:30:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1634</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>TTÜ rektori kandidaadid kinnitatud</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1633</link>
	  <teema>Haridus </teema>
	  <description>1.märtsil toimunud TTÜ rektori valimiskomisjoni koosolekul vaadati läbi kandidaatide esitatud dokumendid ning kandidaatideks kinnitati arendusprorektor Andres Keevallik ja rektor Peep Sürje. 
</description>
	  <pubDate>Tue, 02 Mar 2010 09:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1633</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Labor: Saladuslik Odini saar</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1632</link>
	  <teema>Maa ja ilmaruum / Vaim ja hing</teema>
	  <description>Osmussaar on pealtnäha nagu iga teine Lääne-Eesti saareke, kadakane ja kiviklibune. Aga ennäe - legend seob saart viikingite peajumala Odini endaga. Ka geoloogi pilgule pakub saar ja seda ümbritsev merepõhi suurt huvi. Geoloog Kalle Suuroja ühendab legendid ja teaduse.</description>
	  <pubDate>Mon, 01 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1632</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Tallinna Ülikooli juurde tuleb Konfutsiuse Instituut</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1631</link>
	  <teema>Haridus </teema>
	  <description>Tallinna Ülikool on sõlminud lepingu Konfutsiuse Instituudi peakorteriga Pekingis. Instituudi rajamine on Tallinna Ülikoolile oluline samm ja tulevikuperspektiivis aitab see veelgi edasi arendada hiina keele ja kultuuri õpet, millel on ülikoolis juba pikad traditsioonid. </description>
	  <pubDate>Mon, 01 Mar 2010 14:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1631</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Võidusammas vajab tehnilist uurimist</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1629</link>
	  <teema>Aine ja tehnika / Ühiskond</teema>
	  <description>Vabadussõja võidusamba sisse on pandud mõõteseadmed, mis aitavad uurida sisekliimat. Tallinna Tehnikaülikooli arendusprorektori Andres Keevalliku sõnul tuleb sambasse ehitada korralik kütte- ja ventilatsioonisüsteem.</description>
	  <pubDate>Mon, 01 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1629</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Surutis õhutab õpihuvi</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1628</link>
	  <teema>Haridus </teema>
	  <description>Inimeste motivatsioon haridust saada on ekspertide sõnul nüüd suurem kui majandusbuumi ajal. Riigi toest ei tarvitse õpingutele pühendumiseks siiski piisata. Tallinnas kogunenud üliõpilased ja eksperdid arutasid, kuidas on Eesti täitnud Bologna protsessi nõudeid ning milline on olnud protsessi mõju Eesti kõrgharidusele. </description>
	  <pubDate>Mon, 01 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1628</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Labor: Tehislik võrkkest loomisel</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1627</link>
	  <teema>Vaim ja hing / Keha ja tervis</teema>
	  <description>Californias, Salki Instituudi laboris näeb päevavalgust biooniline silm. Neuroteadlane E. J. Chichilnisky möönab, et tulevikus saab võrkkesta rakke stimuleerides esile kutsuda virtuaalreaalsust. See toob eetilisi probleeme, aga ta ei jäta seepärast oma tööd tegemata. </description>
	  <pubDate>Mon, 01 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1627</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Labor: Tervis sõltub intelligentsusest</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1625</link>
	  <teema>Vaim ja hing / Keha ja tervis</teema>
	  <description>Tervel vaimul terve keha! Teadusuuringud veenavad, et &quot;mens sana in corpore sano&quot; toimib ka pööriti. Tõika selgitab Tartu Ülikooli psühholoog René Mõttus, kes ise sõidab peagi Šotimaale uurima, miks ikkagi vaimuvõimed vananedes vähenevad.</description>
	  <pubDate>Mon, 01 Mar 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1625</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kuula rändajat: Antarktise mandri juures</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1623</link>
	  <teema>Maa ja ilmaruum </teema>
	  <description>Antarktise mandri juures jäävad rändaja teele mitmed saared ja neist põnevaim on kindlasti Pettumuste saar. Just niisuguse nime andis paigale ameerika meresõitja Palmer, kes oli tulnud sinna hülgejahile, ent ei leidnud piisavalt loomi. </description>
	  <pubDate>Sun, 28 Feb 2010 23:12:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1623</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Reoveekompost sisaldab ravimijääke</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1622</link>
	  <teema>Aine ja tehnika / Keskkond</teema>
	  <description>Tänavu viieaastaseks saanud Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžis uuritakse reoveesetetest valmistatud komposti sisaldust. Pilootuuring näitas, et väetiseks kasutatav kompost võib sisaldada ravimijääke.</description>
	  <pubDate>Sun, 28 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1622</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Teadlased võidusamba suhtes lootusrikkad</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1620</link>
	  <teema>Aine ja tehnika / Ühiskond</teema>
	  <description>Tallinna Tehnikaülikoolis valmib Vabadussõja võidusamba riskide analüüs. Teadlased on näiteks välja arvutanud, et välk tabab sammast keskmiselt kord 110 aasta jooksul. Nad loodavad ka, et sammas näeb varsti välja, nagu ta projekteeritud on.</description>
	  <pubDate>Sat, 27 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1620</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Mänd tõi seened saarele kaasa</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1619</link>
	  <teema>Elusloodus </teema>
	  <description>Eesti seeneteadlaste uurimistöös India ookeani Seišelli saartel selgus, et sinna Keeniast istikutena sisse toodud männiliik teeb koostööd ainult niisuguste seentega, mida kohalike puude juurtelt ei leia. Kuid sisse toodud eukalüpt seob end meeleldi ka seišelli seentega.</description>
	  <pubDate>Sat, 27 Feb 2010 09:07:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1619</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Teadlased avastasid iidse hiigelhai</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1618</link>
	  <teema>Elusloodus </teema>
	  <description>89 miljonit aastat tagasi ujus maailma meredes ringi 10 meetri pikkune hai. Teadlased on leidnud looma kivistunud luid Ameerika Ühendriikidest Kansase osariigist. Arvatavasti luusis hiigelhai peamiselt mere põhja lähedal ja purustas oma võimsate hammastega paksude lubikodadega kaitstud saakloomi.</description>
	  <pubDate>Fri, 26 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1618</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Lotmani sünniaastapäevaks rahvusvaheline seminar</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1617</link>
	  <teema>Vaim ja hing </teema>
	  <description>Tartus tähistatakse Juri Lotmani 88.sünniaastapäeva mitmepäevase seminariga, millele on osalejaid tulnud neljast riigist. Käsitletavate teemade ring ulatub kirjandus- ja kultuuriloost ajalooni. Kõrvutatakse eri maade käsitlusi. </description>
	  <pubDate>Fri, 26 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1617</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Universumi sünd andis ajale suuna</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1615</link>
	  <teema>Aine ja tehnika / Vaim ja hing</teema>
	  <description>Sean Carroll on California Tehnikainstituudis töötav kosmoloog, kes oskab tänapäeva teaduse pööraseid ideid hästi põnevalt ka laiemale publikule ette kanda. Ta on sel aastal avaldanud populaarteadusliku raamatu, kus ta mõtiskleb aja olemuse üle.</description>
	  <pubDate>Fri, 26 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1615</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Mediteerimine vähendab valutundlikkust</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1614</link>
	  <teema>Keha ja tervis </teema>
	  <description>Joshua Grant, doktorant Montréali ülikoolist, väidab oma eile avaldatud teadustöös, et iidse zen-meditatsiooni harrastamise tagajärjel tiheneb aju hallollus eesmises vöökäärus (anterior cingulate), mis omakorda mõjutab valutundlikkust.</description>
	  <pubDate>Thu, 25 Feb 2010 17:15:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1614</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Hiina teadlased kardavad Google´ist ilma jääda</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1612</link>
	  <teema>Teaduselu </teema>
	  <description>Teadustöö ilma Google´ita oleks sama, mis elu ilma elekrita, vastas ajakirja Nature küsitluses üks Hiina teadlane. Kokku küsitleti ligi 700 teadlast, kellest kolmveerand väitis, et otsingusüsteemid Google ja Google Scholar on uurimistöö seisukohalt nende jaoks elutähtsad ja asendamatud. 
</description>
	  <pubDate>Thu, 25 Feb 2010 13:50:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1612</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kliima soojenemine muudab troopilised tormid ohtlikumaks</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1611</link>
	  <teema>Keskkond </teema>
	  <description>Tulevikus võib troopiliste tormide arv väheneda, kuid tekkivad tormid on võimsamad ja tekitavad palju enam kahju.  Ajakiri Nature Geoscience avaldas rahvusvahelise ekspertrühma arvamuse, et kliima soojenemise tõttu on oodata harvemaid kuid tugevamaid orkaane ja taifuune.</description>
	  <pubDate>Tue, 23 Feb 2010 18:35:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1611</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Tartu Ülikoolis jagatakse täna preemiaid</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1610</link>
	  <teema>Haridus / Teaduselu</teema>
	  <description>Tänavused Lennart Meri nimelised teadustööde auhinnad saavad Indrek Paavle ja Mart Lätte. Tartu Ülikooli sihtasutus annab vabariigi aastapäeva eel üle 200 000 kroonise Ernst Jaaksoni stipendiumi, mille tänavu pälvib René Mõttus.

</description>
	  <pubDate>Tue, 23 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1610</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kosmose tsivilisatsioonide otsingud jätkuvad</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1609</link>
	  <teema>Maa ja ilmaruum </teema>
	  <description>Ameerika Teaduse Edendamise Assotsiatsiooni (AAAS) aastakonverentsil San Diegos oli tervelt kolm sessiooni pühendatud maaväliste tsivilisatsioonide saadetavate signaalide püüdmisele. Tuleb välja, et sellegi teemaga tegeldakse täitsa tõsiteaduslikult.</description>
	  <pubDate>Tue, 23 Feb 2010 10:20:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1609</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Skorpioni mürk – looduslik anesteetikum?</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1608</link>
	  <teema>Keha ja tervis </teema>
	  <description>Prof. Michael Gurevitz  Tel Avivi Ülikoolist usub, et tulevikus on võimalik skorpioni mürgis sisalduvaid aineid kasutada loodusliku anesteetikumina. Tänu looduslikule päritolule võib see saada alternatiiviks sõltuvust tekitavale morfiinile.</description>
	  <pubDate>Mon, 22 Feb 2010 22:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1608</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Äikesevaatlejate Võrk otsib uusi huvilisi</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1605</link>
	  <teema>Teaduselu / Keskkond</teema>
	  <description>Juba viiendat aastat tegutsev Eesti Äikesevaatlejate Võrk otsib uusi huvilisi äikest vaatlema. Asjahuvilistest koosneva vaatlusvõrgu abil kogutakse andmeid äikese ja sellega kaasnevate ohtlike nähtuste ning  nendest tingitud kahjustuste esinemisest Eestis.</description>
	  <pubDate>Mon, 22 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1605</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Ahhaa peab sarikapidu</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1604</link>
	  <teema>Haridus </teema>
	  <description>Täna jõuab Ahhaa maja ehitus Tartus nii kaugele, et saab pidada sarikapidu. Ehitajate tänamiseks korraldatud üritusel ei tooda aga pärga sarikalt üldse alla, vaid lennutatakse hoopis taevasse. Pärjale annavad hoo sisse kaks noort teaduskeskuse vabatahtlikku abilist.

</description>
	  <pubDate>Mon, 22 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1604</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Delfiini eneseteadvus tõstatab eetikaprobleeme</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1603</link>
	  <teema>Elusloodus </teema>
	  <description>Delfiinide kõrge intellekt on tõstatanud teadlasringkondades eetikaprobleemi. Põhiküsimuseks on, kas inimestel ikka sobib nii tarku loomi tsirkuseloomadena pidada või meelelahutuslikul otstarbel kasutada.</description>
	  <pubDate>Mon, 22 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1603</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Robotmehhanismid teadlaste teenistuses</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1600</link>
	  <teema>Aine ja tehnika / Maa ja ilmaruum</teema>
	  <description>USAs Scrippsi ookeanograafiainstituudis tegeletakse mehitamata sõidukite ja robotmehhanismide valmistamisega, mida võib teadustööks vajalike andmete kogumiseks iseseisvalt keskkonda lahti lasta. Näiteks tehakse seal erilisi ookeanisonde, mis lastakse laevalt vette, või väikeseid lennukeid, mis koguvad andmeid õhust.</description>
	  <pubDate>Fri, 19 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1600</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Jooksev elevant on kergejalgsem kui jooksev inimene</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1599</link>
	  <teema>Elusloodus </teema>
	  <description>Enamus neljajalgseid selgroogseid jookseb nõnda, et mingil hetkel on kõik neli jalga korraga õhus. Elevandid  erinevad enamustest neljajalgsetest loomadest selle poolest, et kiirust lisades  muudavad nad oma kõnnakut minimaalselt.</description>
	  <pubDate>Thu, 18 Feb 2010 18:50:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1599</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Oksütotsiin - paljulubav vahend leevendamaks autismi?</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1598</link>
	  <teema>Keha ja tervis </teema>
	  <description>Tavaliselt valmistab autistidele inimeste õigesti mõistmine ja suhtlemine suuri probleeme, kuid õige annus oksütotsiini võib nimetatud võimeid oluliselt parandada. Evdokia Anagnostou Kanadast ja Angela Sirigu Prantsusmaalt on läbi viimas sõltumatuid uuringuid, mille tulemused laiendavad oksütotsiini kui ravimi võimalusi.</description>
	  <pubDate>Thu, 18 Feb 2010 19:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1598</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Teadlased ehitavad silmale tehisvõrkkesta </title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1596</link>
	  <teema>Aine ja tehnika </teema>
	  <description>USA Salki Instituudi teadlased eesotsas neurobioloog E. J. Chichilniskyga tegelevad silma võrkkesta uuringutega. Salki instituudi teadlased töötavad selle nimel, et luua tehisvõrkkest, mis aitaks inimesi, kelle oma võrkkest on kahjustunud.
</description>
	  <pubDate>Thu, 18 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1596</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Teadlased jälgivad lendava kärbse ajurakke</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1595</link>
	  <teema>Elusloodus </teema>
	  <description>Rühm Kalifornia Tehnikainstituudi ehk Caltechi teadlasi väidab oma uurimistöö põhjal, et vähemalt osa äädikakärbse ajust on lennu ajal tundlikumas olekus, kui kärbse paigalpüsimise ajal. Muutuse täpse mehhanismi väljaselgitamine aitab mõista selle seost geenidega.</description>
	  <pubDate>Thu, 18 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1595</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Soe merevesi õõnestab liustike kõhualust</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1583</link>
	  <teema>Maa ja ilmaruum </teema>
	  <description>Kliima soojenedes soojenenud ookeanivesi sulatab Gröönimaa jääliustikke niiöelda kõhu alt. Ameerika teadlaste uuring sedastab, et sooja ookeanivee arvele tuleb kanda tervelt kolmveerand liustike jääkaost.</description>
	  <pubDate>Mon, 15 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1583</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Täiskasvanutest õpib 10%</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1582</link>
	  <teema>Haridus / Ühiskond</teema>
	  <description>2009. aastal osales elukestvas õppes Eestis 10,6% täiskasvanud inimestest, kusjuures mullu neljandas kvartalis oli osalusprotsent lausa 12,2%. Viimane on kõigi aegade kõrgeim osalus kvartalis, ületades ka 2008. aasta esimeses kvartalis saavutatud 11,6%.

</description>
	  <pubDate>Mon, 15 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1582</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Merevesi tõusis ja langes vilkalt</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1580</link>
	  <teema>Maa ja ilmaruum </teema>
	  <description>80 000 aastat tagasi, enam-vähem siis, kui viimane jääaeg algas, juhtus midagi kummalist. Merevee tase, mis oli tuhandeid aastaid langenud, tõusis järsku kiiresti, et siis mõne tuhande aasta pärast jälle langema hakata. Miks, ei tea keegi. Aga värske uuring selle tuvastas. </description>
	  <pubDate>Sun, 14 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1580</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Teadlased tõhustavad põlevkivi kaevandamist</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1578</link>
	  <teema>Aine ja tehnika </teema>
	  <description>Tehnikaülikooli teadlased otsivad võimalusi, kuidas Eesti kaevandustest kogu põlevkivi välja tuua ja tuhk maa alla tagasi toppida. Seni on 30–40 protsenti kaevanduses leiduvast toormest jäänud maa alla, aga maa peale tekkinud suured aherainemäed.  </description>
	  <pubDate>Sat, 13 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1578</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Juuksetuusti DNA reedab ürgmehe saladusi</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1577</link>
	  <teema>Elusloodus / Ühiskond</teema>
	  <description>Igikeltsas 4000 aastat säilinud juuksetuust on andnud teadlastele võimaluse järjendada esimest korda sedavõrd ürgse inimese genoom. Teadlased on pannud Gröönimaal elanud pruunisilmsele paleo-eskimo mehele hüüdnimeks Inuk. </description>
	  <pubDate>Thu, 11 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1577</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Lõhna-ainete bukett küllastab isu</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1576</link>
	  <teema>Keha ja tervis / Vaim ja hing</teema>
	  <description>Mida keerukamalt toit lõhnab, seda paremini ta kõhtu täidab. Sellise järedluse võib teha Hollandi teadlaste tööst. Rianne Ruijschop ja ta kolleegid Nizo toidu-uuringute keskusest uurisid, kuidas toidulõhn sööjatel küllastumistunde tekkimisele kaasa aitab. </description>
	  <pubDate>Thu, 11 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1576</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Selgusid riigi teadus preemiate laureaadid</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1575</link>
	  <teema>Teaduselu / Haridus</teema>
	  <description>Valitsus kinnitas täna riigi teaduspreemiate saajad. Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest antavad 600 000 krooni suurused riigi teaduspreemiad määrati Marika Mikelsaarele ja Arvo Otsale. Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest eraldati tänavu teaduspreemiateks 3 600 000 krooni.

</description>
	  <pubDate>Thu, 11 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1575</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Teaduse helisõnastik: ribosoom</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1574</link>
	  <teema>Aine ja tehnika / Elusloodus</teema>
	  <description>Teaduse helisõnastik sukeldub täna rakkude maailma. Meil kõigil on ju miljardeid ja miljardeid rakke, ja raku sees toimub paju tähtsaid ja põnevaid asju. Nii nagu tervikorganismil on elundid ehk organid, nii on rakul organellid. Ja üks väga tähtis organellitüüp on ribosoom, mis monteerib kokku valgumolekule. </description>
	  <pubDate>Thu, 11 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1574</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Mis vahe on loodus- ja tehiselul?</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1572</link>
	  <teema>Teaduselu </teema>
	  <description>Mis on elu? Laias laastus selle küsimusega tegelevad täna Tartus toimuval teaduskohviku loengul Tartu ülikooli materjaliteaduste osakonna juhataja professor Jaak Kikas ja Pittsburghi ülikooli filosoofia professor Ulrich Krohs.  Avalik loeng kannab pealkirja &quot;A-elu ja B-elu&quot;. </description>
	  <pubDate>Wed, 10 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1572</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Kuidas loomad koju tulid</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1567</link>
	  <teema>Elusloodus / Ühiskond</teema>
	  <description>Inimene on loomi kasvatanud tuhandeid aastaid. Enda juurde elama võetud metsloomadest on ajapikku kujunenud lausa uued liigid. Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi paleozooloog Lembi Lõugas räägib, mida teadlased loomade kodustamise kohta välja on uurinud. </description>
	  <pubDate>Tue, 09 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1567</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Täppiskell eksib 3 miljardi aastaga alla sekundi</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1566</link>
	  <teema>Aine ja tehnika </teema>
	  <description>Ameerika teadlased on valmis saanud kella, mis on täpsem kui ükski teine. Kui see kell oleks Suure paugu ajal, 13,7 miljardit aastat tagasi õigeks sätitud, siis tänasel päeval oleks ta õigest ajast kõige rohkem neli sekundit ette või taha käinud.</description>
	  <pubDate>Tue, 09 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1566</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Arheoloogiliste seletuste näitus Tartus</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1565</link>
	  <teema>Ühiskond </teema>
	  <description>Tartu ülikooli ajaloomagistrandid tõestavad täna Tartu linnamuuseumis avatava näitusega, et arheoloogias ei ole ühte ja ainuõiget seletust. Tavaliselt on näituse keskmes esemed, kuid näitus &quot;Koolnud ja koolkonnad&quot; annab ülevaate ühe kalme leidudele antud seletustest.</description>
	  <pubDate>Tue, 09 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1565</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Rahvatervishoiu raamatukogu internetis</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1564</link>
	  <teema>Keha ja tervis / Haridus</teema>
	  <description>Tartu Ülikooli tervishoiu instituut avab järgmisel nädalal Eesti esimese internetipõhise rahvatervishoiu raamatukogu (RaTeRa), kuhu on koondatud ligi 500 Eestis alates aastast 2000 valminud tervise valdkonna publikatsiooni. Raamatukogu täieneb pidevalt. </description>
	  <pubDate>Tue, 09 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1564</guid>
      </item>
	        <item>
      <title>Toll, Middendorff ja kaart</title>
	  <link>http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1563</link>
	  <teema>Ühiskond / Teaduselu</teema>
	  <description>Maakeral on vähemalt 188 geograafilist paika, mis on nime saanud mõne Eestiga seotud teadlase järgi. Nüüd saab kõiki neid paiku ühe kaardi pealt vaadata. Ajame juttu kaardi koostajatega. Lähemalt tutvustame kaht baltisaksa maadeuurjat, kes paistavad silma selle poolest, et on ka ise paljudele paikadele Eestiga seotud teadlaste järgi nime pannud. </description>
	  <pubDate>Tue, 09 Feb 2010 00:00:00 +0200</pubDate>
      <guid isPermaLink="false">http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&amp;id=1563</guid>
      </item>
	  	</channel>
</rss>
