Aastakümne pikkus oleneb sellest, kummale poole vaadata - kas ette- või tahapoole. "2020" vaatab ettepoole - sinna, kus võib olla teoks saanud nii mõndagi, mis praegu tundub unistuslik ja kättesaamatu, või siis hulljulge ning lausa kardetav. Näiteks oma tuumajaam Eestis või siis Eesti rohelise energia võidukäik; prügivaba Eestimaa ja puhas Läänemeri; eestlaste kosmoselennud ja inimrobotid… Palju sellest tulevikumuusikast on juba praegu olemas teaduslaborites, innovatsiooniprojektides, strateegilistes plaanides. Saatetsüklis püüame uurida, mida on teada praegu, ja küsime, mis võib juhtuda 10 aasta jooksul. Loe edasi  

Pühapäevahommikune AegRuum rõõmustab vaatajat BBC teadussarjaga The History of Science. See on sari, mida võiks näha absoluutselt iga koolijüts, õpetajatest ja vanematest rääkimata! See on lugu sellest, kuidas ajalugu tegi teadust ja teadus ajalugu, ning kuidas minevikus teadlaste poolt tekkinud ideed on loonud tänapäeva maailma. Tõeliselt huvitav ja hariv sari kogu perele! Loe edasi  

Saatesarja tegijate siht on pakkuda midagi nii neile, kes orienteeruvad hästi religiooniloos, kunstiajaloos, teoloogias kui ka neile vaatajatele, kellel ühel või teisel põhjusel neid teadmisi napib. Toimetaja Katrin Seppel, režissöör Aile Ellmann, operaator Felix Grossmann, helirežissöör Mati Jaska, valgustaja Urmas Kauniste. Loe edasi  

Urmas Varblane on majandusteadlane. Akadeemiasse on ta valitud aastal 2009. Saatejuht on Mart Ummelas.

---

Vikerraadio saatesarjas räägivad akadeemikud teadusest ja elust.

Loe edasi  

Mitmesuguseid elukutseid tutvustav saatesari, mis valminud koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga. Loe edasi  

Sarja eesmärk on tutvustada laiemale publikule eesti elavaid ja kirjutavaid kirjanikke läbi nende tekstide. Saatejuht Urmas Vadi kutsub igasse saatesse kirjaniku, kes räägib ühest teisest eesti kirjanikust, loeb ette tema tekste ja kommenteerib neid. Kuulaja saab teada, miks see kirjanik on oluline, mida ta kirjutab ja kuidas. Järgmises saates on külaliseks see, kellest eelmises saates räägiti kuni ring – kolmkümmend kirjanikku – saab täis. Loe edasi  

Teaduse edusammud annavad lootust, et arstid suudavad üha enam mõista inimeste geneetilist, valgulist ja ainevahetuslikku isikupära ning võtta seda ravis rohkem arvesse. Personaliseeritud meditsiinist räägib saates Hele Everaus Tartu Ülikoolist.

Teadusmaailma valitseb juba aastakümneid inglise keel. Rahvuskeele olulisusest teaduses tuleb juttu Ülo Sõstraga Tallinna Tehnikaülikoolist.

---

Teadussaates Labor räägivad Eesti ja teiste maade teadlased oma uuematest tegemistest, kommenteerivad ilmaelu teaduslikust vaatepunktist ja jagavad taustateadmisi maailma mõistmiseks.

Labor on Vikerraadio kavas pühapäeviti kell 17.05, kordus teisipäeva järgsel keskööl. Saatejuht on Priit Ennet.

Loe edasi  

Osooni huvitab iga väike mutukas ja tema koht ökosüsteemis, samuti tõsised ja meid kõiki puudutavad keskkonnaprobleemid. Osooni autorid on ise kõvad rännumehed.Uusi ja huvitavaid lugusid pakuvad vaatajale juba tuttavad Osooni tegijad: Sven Paulus, Kristjan Kaljund, Randel Kreitsberg, Kadri Hinrikus ja Mirjam Matiisen. Autorite lood seob saateks Vladislav Koržets oma mõnusalt laheda tekstiga. Loe edasi  

Loe edasi  

Neeme Raua intervjuu traumakirurg Peep Talvinguga. Loe edasi  

Kristjan Port kommenteerib arvutitehnika ja internetimaailma uudiseid ja suundumusi Raadio 2s esmaspäevast neljapäevani kella 14 ja 15 vahel. Loe edasi  

ETV teadusvõistlussaate "Rakett 69" küsimuste väljamõtleja, füüsikamees Andres Juur rääkis Raadio 2s aprillis ja mais 2011 hommikuti paljudest keerulistest asjadest nii, et neist peaaegu iga inimene aru saab.

---

Teadusminuteid rahastas TeaMe programmi kaudu Euroopa Sotsiaalfond. Loe edasi  

Loe edasi  

Saade Tagatargemad laiendab oluliselt õppimise mõistet ning on mõeldud neile, kes tahavad, et elu neile ikka üllatusi pakuks ning soovivad midagi uut kogeda – olgu selleks siis mõni uus maitse, oskus, töö, teadmine... – peaasi, et uus ja põnev! Mõnikord võtab elu selliseid käänakuid, et lihtsalt sunnib õppima. Ja väga tihti võime tunda suisa tungi värskete teadmiste ja kogemuste järele. Õnneks pole õppida kunagi hilja! Ja õnneks ei pea õppimiseks just tingimata kooli minema. Pakume teile kaasa mõtlemiseks lugusid inimestest, kes on julgenud teha olulisi otsuseid, õppinud ja täiendanud oma teadmisi hoolimata vanusest, elukohast ja varanduslikust seisust. Ehk leiate siit eeskujusid, ehk saate siit indu ja julgust! Samas anname ka vajalikku infot erinevate koolitusvõimaluste kohta ja loodetavasti õpime koos Loe edasi  

Mart Ustavi esimene saavutus eksperimentaalteaduste vallas oli kuuendas klassis, kui ta noore naturalistina pookis tomatipealse kartulivõrse alusele. Nii jõudiski näitusele taim, millel ülalpool tomatid ja all kartulid. Sellest näitusest alates uskus ka varem ülimalt kriitiline vanaema, et poisist võib midagi saada. Praegu loodavad biomeditsiinitehnoloogia professori peale miljonid inimesed, sest just Mart Ustavi juhitav töögrupp püüab välja töötada HIV-vaktsiini. See pole aga ainus asi, millega akadeemik tegeleb - peale kõige on ta ka väga osav kokk. Saate autor Tiina Rebane. Loe edasi  

Bioinformaatika mõistet selgitab bioinformaatik Jaak Vilo.

---

Teaduse helisõnastikus võtame ühekaupa ette tähtsaid ja huvitavaid sõnu, millega teaduse vallas võime kohtuda, ja palume teadlastel enestel nende sõnadega tähistatavad mõisted ja nähtused lühidalt ja selgelt ära seletada. Toimetab Priit Ennet.

Loe edasi