Teadlane vastab: Kas kontakt maaväliste tsivilisatsioonidega võib olla ohtlik?
Uno Veismann. ERR
Uno Veismann. ERR

Vaevalt jõudis maaväliste tsivilisatsioonide otsingu programm SETI oma 50. sünnipäeva tähistamisega ühele poole saada, kui maailmakuulus Briti füüsik Stephen Hawking tuli välja palju tähelepanu pälvinud hoiatusega, et kontakti võtmine kõrgelt arenenud maaväliste olenditega võib olla väga riskantne.

Tartu Observatooriumi astronoom Uno Veismann, kas me peaksime maaväliseid mõistusega olendeid kartma?

Ohu küsimus on üks SETI ääremaadel olevaid probleeme. Päris kõrvale seda muidugi visata ei saa, aga selleteemaline vestlus väljub teaduslike tõdede ja oletuste raamidest.

Julgen siiski oletada, et kontaktid on heatahtlikud, sest suur vahekaugus välistab agressiivsuse.

See välistab ka vastastikuse informatsioonivahetuse. Nähtavasti on  enda olemasolemisest teadaandminegi - vähemalt praeguse arusaamise juures - kahtlane. Esialgu on see ainult mõte.

Leo Luks: Kuid kuidas kirjutada eimiskist?

Foto: Mats Volberg
Foto: Mats Volberg
 
21.10.10 | Vaim ja hing
"Kuid kuidas kirjutada eimiskist? Kuidas lausuda eimiskit? Kuidas taluda kirjutamise sundi, kuid mitte muutuda kirjeldavaks? Kuidas jääda mitte midagi ütlevaks, kuidas mitte lausuda, lausuda ei-d? Antud küsimused pole üksnes kirjanduse sünniseisundiks, vaid ka minu uurimustööd käivitavaks jõuks, vaatamata sellele, et neid küsimusi on juba korduvalt filosoofilistes ja kirjandusteoreetilistes uurimustes püstitatud. Väitekiri kujutab endast katset vastata neile eelpool viidatud paradoksaalsetele küsimustele," tutvustab Leo Luks oma doktoritöö temaatikat. Loe edasi  
 
Telesaade "Teadlased"
Foto: Postimees/Scanpix
Foto: Postimees/Scanpix

Mart Ustav

Mart Ustavi esimene saavutus eksperimentaalteaduste vallas oli kuuendas klassis, kui ta noore naturalistina pookis tomatipealse kartulivõrse alusele. Nii jõudiski näitusele taim, millel ülalpool tomatid ja all kartulid. Sellest näitusest alates uskus ka varem ülimalt kriitiline vanaema, et poisist võib midagi saada. Praegu loodavad biomeditsiinitehnoloogia professori peale miljonid inimesed, sest just Mart Ustavi juhitav töögrupp püüab välja töötada HIV-vaktsiini. See pole aga ainus asi, millega akadeemik tegeleb - peale kõige on ta ka väga osav kokk. Saate autor Tiina Rebane. Vaata saadet  
 

Foto: Postimees/Scanpix
Foto: Postimees/Scanpix

Karl Pajusalu

Meremehe perest pärit Karl Pajusalu ei valinud isa ja venna elukutset. Temast sai suguvõsa esimene eesti filoloog, kuid lapsepõlvekodu rannas käib ta ikka ja nii sageli kui võimalik. Oma peres pole aga Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu ainuke professori-tiitli omanik. Kursuseõest abikaasa Renate on ülikoolis üldkeeleteaduse professor. Karl Pajusalu peetakse eesti murrete ja kõnekeele foneetika üheks paremaks tundjaks. Teadlane ise ütleb, et valib doktorante selle järgi, et need oleksid mingil alal temast paremad. Koos saksa kolleegi professor Eberhard Winkleriga on käsil Salatsi liivi keele sõnaraamatu koostamine. Saate autor Aivi Parijõgi. Vaata saadet  
 

Foto: Postimees/Scanpix
Foto: Postimees/Scanpix

Mati Pääsuke

Nooruses aktiivselt sporti teinud ja seejärel kehakultuuriteaduskonna lõpetanud Mati Pääsukesest on tänaseks saanud teadlane, kelle uurimistulemusi rakendatakse põhiliselt sportliku treeningu ning füsioteraapia meetodite täiustamisel. Paljud Eesti sportlased on Pääsukese laboris oma küsimustele vastused saanud. Lisaks tegeldakse siin veel mitmete ergonoomikat ja taastusravi puudutavate probleemidega. Nii satuvad kinesioloogia ja biomehaanika laboris kokku eri teadusharude inimesed ning sünnib tänapäeva teadustöös väga vajalik sünergia. Saate autor on Aivi Parijõgi. Vaata saadet