Aasia keeled ja kultuur jõuavad üha enam üldhariduskooli
Riigikogu väliskomisjoni "Aasia raportis" on tehtud ettepanek töötada välja sihipärased programmid Aasia keelte ja kultuuri õpetamiseks Eesti üldhariduskoolides. Pärast uue õppekava rakendumist, mis lubab teise võõrkeelena õpetada koolis mistahes keelt, on huvi ka hiina keele vastu aasta-aastalt kasvanud. Koostamisel on ka hiina keele õpik eestikeelsele õppijale.
Sel õppeaastal õpetatakse hiina keelt kaheksas Eesti üldhariduskoolis. Neist kahes teise ja kuues kolmanda võõrkeelena. Kahes koolis saab kolmanda võõrkeelena õppida ka Jaapani keelt. Ühelt poolt on hiina keele õpe üldhariduskoolis teise võõrkeelena saanud võimalikuks tänu uuele õppekavale, mis lubab teist võõrkeelt koolil vabalt valida. Teisalt räägib hiina keele kasuks selle suurus. Piiratud vahendite tingimustes pani see näiteks Tartu Jaan Poska gümnaasiumi direktori Helmer Jõgi kahe aasta eest just selle keele valikainena õppekavva võtmise kasuks otsustama. "Me õpetame hiina keelt valikainena kolm kursust, see on 22 nädalat. Lastele ta meeldib. Tegelikult tulebki suuri keeli ilmselt õpetada, sest ei ole lihtsalt nii palju ressursse, et õpetada kõike, mida tahaks," rääkis Jõgi.
Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõuniku Tõnu Tenderi sõnul on koolid näidanud huvi hiina keele õpetamise vastu juba mõne aasta eest. Küsimus on olnud ennekõike õpetajate ja õppematerjalide leidmises. Siinkohal on appi tulnud Konfutsiuse instituut. "Need koolid, kus õpetatakse hiina keelt saavad kasutada neid õppematerjale, mida tellitakse Hiinast. Konfutsiuse instituudi toel on kasutatud ka hiina keelt emakeelena kõnelevaid lektoreid. See toimub ikkagi inglise keele baasil. Kui hiina keelt õpetava õppejõu inglise keel pole kõige parem, siis see on muidugi problemaatiline," rääkis Tender.
Haridus- ja teadusministeerium on sõlminud lepingu eestikeelsele õppijale mõeldud hiina keele õpiku koostamiseks. See peaks Märt Läänemetsa eestvedamisel valmima selle aasta lõpuks. Tender avaldas lootust, et eestikeelse õppematerjali valmimine avardab koolide huvi hiina keele õpetamise vastu veelgi. Helmer Jõgi tõdes, et kuna õpilaste huvi keele vastu on elav, on plaan sellega jätkata ja pakkuda uuest aastast ehk ka jätkukursusi.
Suurem tähelepanu Aasia keeltele ja kultuurile üldhariduskoolis toetaks sel suunal õpingute jätkamist ka kõrgkoolis. See omakorda aitaks vähendada praegu väliskomisjoni raportis viidatud Aasia spetsialistide puudujääki.
Toimetaja: Piret Ehrenpreis