Uuring: miljardite tonnide CO2 õhku paiskamine on vältimatu
Kasvuhoonegaasidest rääkides keskenduvad poliitikakujundajad peamiselt iga-aastasele heitmete hulgale. UC Irvine'i ja Princetoni ülikooli teadlased märgivad aga, et see on lühinägelik ja enam tähelepanu tuleks pöörata uute elektrijaamade terve eluea emissioonidele, mis kasvavad planeedi iga-aastastest heitmete hulgast viimastel aastatel protsentuaalselt kiiremini.
Steven Davise ja Robert Socolow uus töö rajaneb tõdemusel, et juba rajatud infrastruktuuri üritatakse kasutada võimalikult kaua. Miljardeid eurosid maksnud elektrijaamu ei hakata reeglina enne nende prognoositud eluea lõppu mõjuva põhjuseta sulgema. Nõnda leiavad nad analüüsis, et nn plaanipäraste süsinikdioksiidi emissioonide hulk on juba 1950. aastast igal aastal kasvanud, ulatudes 2012. aastal 307 miljardi tonnini.
Võrdluseks võib inimkond kokku õhku paisata veel umbes 500 miljardit tonni süsinikku, et hoida keskmist õhutemperatuuri tõusmast üle kahe kraadi, võrreldes tööstusajastueelse tasemega.
Uuring peegeldab laiemaid maailmas nähtavaid trende. Isegi kui uute söeelektrijaamade rajamine on läänemaailmas aeglustunud, on nende tähtsus samal ajal tõusva majandusega riikide energianälja kustutamisel kasvanud. Näiteks moodustasid Hiina emissioonid 2012. aastal kogu maailma elektrijaamade tuleviku emissioonidest 42 protsenti, millest oli omakorda 98 protsenti tingitud uute söeelektrijaamade rajamisest. Samas võib oodata, et osakaal hakkab lähimal kümnendil langema – uusi elektrijaamu rajavad üha agaramalt ka Venemaa, Saudi Araabia ja Iraan.
Davis ja Socolow eeldasid oma analüüsis, et elektrijaamade eluiga ulatub 40 aastani. Poole lühema eluea jooksul jääksid planeeritud emissioonid 100 miljardi tonni piiridesse. Samas märgivad valdkonna eksperdid, et enamikke elektrijaamu hoitakse töös 60 aastat, mille toel kasvaksid heitmed 578 miljardi tonnini. Sellele vaatamata loodavad uurimuse autorid, et tulemused motiveerivad poliitikakujundajaid jõulisemalt kärpima ka juba rajatud elektrijaamade heitmete hulka.
Uurimus ilmus ajakirjas Geophysical Research Letters.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Geophysical Research Letters