Vahevöös leidub ohtralt vett
Rahvusvaheline geoloogide rühm leiab arvutimudelite, laborikatsete ja seismiliste lainete analüüsimise alusel, et vahevöö ülaosas võib leiduda kuni kolm korda rohkem vett kui maailma kõigis ookeanides kokku. Töö viitab, et komeetide roll planeedile vee toomises oli arvatust väiksem.
Steven Jacobseni töörühm uuris 2000 seismomeetri poolt rohkem kui poole tuhande maavärina ajal kogutud andmeid. Maa-aluste tõugete käigus tekkivate seismiliste lainete levimiskiirusest saab tuletada, kui tihedad või poorsed kivimid, mida lained läbivad, erinevatel sügavustel olla võiksid. Samuti annab taoline analüüs aimu nende veesisaldusest – mida kuivemad kivimid on, seda vähem aega kulub lainetel nende läbimiseks.
Geoloog oli eelnevate tööde põhjal kahtlustanud, et vahevöös võib leiduda ohtralt ringwoodiiti, mis suudab erinevalt paljudest teistest vahevöös leiduvatest mineraalidest suhteliselt palju vett talletada. Nõnda tegi ta mineraalitükikestega laboris katseid ja uuris, kuidas seismilised lained mineraali läbides ekstreemse temperatuuri ja rõhu all käituda võiksid. Katsete käigus kogutud andmeid seismomeetritega kogutud andmetega kõrvutades leidis ta, et umbes 700 kilomeetri sügavusel leidub mineraalikiht, mis märjale ringwoodiidile omaste omadustega on.
Kogutud teabe põhjal koostatud arvutimudelid viitavad, et 410-660 kilomeetri sügavusel võib leiduda suures koguses ringwoodiidi poolt tallel hoitavat vett. Potentsiaalselt kolm korda rohkem kui Maa kõigis ookeanides kokku. Tulemused vihjavad, et oluline osa ookeanides leiduvast veest võib pärineda Maa sisemusest ning komeetide roll võis selle arvelt väiksem olla.
Tulemused on heas kooskõlas selle aasta märtsis Graham Pearsoni töörühma poolt avaldatud analüüsiga, milles uuris ta sügavalt Maa sisemusest pärinevast teemandis leiduvaid ringwoodiidi kristalle. Pearson leidis toona kinnitust, et ka sarnaselt laboris kasvatatud ringwoodiidile sisaldab ka selle looduslik vaste suures koguses vett.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Science