Kuidas laamad liikvele läksid
Kui Maa oli veel noor, püsis selle koor üsnagi kindlalt ühe koha peal paigal. Geoloogid ei ole avastanud mingeid märke, et maakera esimese kolme miljardi aasta jooksul oleks ette tulnud kontinentide sedavõrd aktiivset ringi triivimist, nagu edaspidi tavaks on saanud.
Nüüd on austraalia ja prantsuse teadlased eesotsas Patrice Reyga Sidney ülikoolist tulnud välja kvantitatiivse seletusega, kuidas pikalt paigal püsinud maakoor ühtäkki tükati triivima hakkas.
Nad koostasid arvutimudeli, mis näitas, et kui iidse maakera staatilised mandrid ajapikku paksemaks kasvasid, siis hakkasid need oma raskuse all aegamisi laiali vajuma, avaldades survet maakoore naabertükkidele. Lõpuks vajus mandrit kandva maakooretüki äär ühest kohast naabertüki alla ehk toimus nn subduktsioon. Mander aga nõksatas liikuma.
Nii algas peagi üsnagi keerukas ülemaailmne maakooretükkide ehk laamade liikumise süsteem, mis hakkas nii hästi toimima, et toimib meie ajani välja
Rey ja kaasautorid kirjutavad sellest lähemalt ajakirjas Nature.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Nature