Teraviljade toitainete sisaldus hakkab CO2 rikkamas maailmas langema
Vaatamata sellele, et CO2 võib pidada taimede toiduks, ei pruugi põldude tootlikkus lähitulevikus kasvada. Taimed vajavad kasvamiseks ka muud. Lisaks nõuab oma lõivu nii tõusev temperatuur kui sagenevad ilmaekstreemumid. Õhus leiduva süsihappegaasi hulga kasvul võib värske töö kohaselt olla veel üks ootamatu mõju – levinud teraviljade toitainete sisaldus hakkab langema.
Harvardi ülikooli teadlased eesotsas Samuel Myersiga uurisid, kuidas kasvav süsinikdioksiidi kontsentratsioon riisi, herneste, sojaubade, maisi ja nisu raua ja tsingi sisaldust mõjutab. Hinnanguliselt kannatab mikroelementide puuduse all maailmas juba praegu kaks miljardit inimest, mis nõuab aastas hinnanguliselt 63 miljonit inimelu.
Tuleviku prognoosimiseks kasvatasid kliimateadlased põllukultuure kasvuhoonetes, kus ulatus süsinikdioksiidi kontsentratsioon 546-586 osakeseni miljoni osakese (p.p.m) kohta. Enne tööstusajastu algust jäi CO2 suhteline sisaldus alla 280 osakese, mil tänaseks kõigub näitaja 400 p.p.m piiril. Kuigi jäljendatud kontsentratsioon võib seeläbi ebarealistlikult kõrge paista, jääb süsinikdioksiidi suhteline sisaldus sajandi lõpuks alla 550 p.p.m vaid optimislikumates stsenaariumites.
Tulemused näitasid, et CO2 kontsentratsiooni tõustes hakkas teraviljades ja sojaubades langema nii tsingi kui raua suhteline sisaldus. Samuti võis märgata nendes leiduvate taimsete valkude hulga vähenemist. Tööhüpoteesi alusel võis seda oodata. Süsivesinike tootlikkuse suurenemisega jaotuks mikroelemendid paratamatult rohkema taimemassi vahel, tuues sellega kaasa ka teatud lahjenemise. See ei pidanud aga täielikult täielikult paika,. Mikroelementide kontsentratsioon ei langenud võrdselt määral. Seetõttu jääb ebaselgeks, mis tekkiva puudujäägi taga täpselt on.
Tõenäoliselt on see seotud C3-tüüpi toimede põhiolemusega, mille hulka kuuluvad nii vaatluse alla võetud teraviljad kui sojaoad. Erinevalt C4-tüüpi taimedest toimub neis fotosüntees üle terve lehe, mitte ainult sisemistes rakkudes, mistõttu sõltub nende tootlikkus õhus leiduvast hapniku ja süsihappegaasi hulgast rohkem.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Nature