Šimpansid suhtuvad öistesse rüüsteretkedesse stoilise rahuga
Pea iga kolmas Ugandas asuvas Kibale rahvuspargis elav šimpans on inimeste seatud püünistes saanud kergemalt haavata või kaotanud isegi mõne jäseme. Seeläbi võiks arvata, et loomad suhtuvad kohalike talunike põldude rüüstamisse juba ettevaatusega. Šimpansite jälgimiseks üles seatud öökaameratega tehtud ülevõttes näitavad aga, et primaadid käituvad endiselt kindlameelselt,
Looduskaitsealadel elavad loomad tekitavad rahvusparkide ja reservaatide läheduses elavatele inimestele meelehärmi küllaltki sagedasti. Näiteks moodustavad Rwandas šimpansite ja ahvide poolt tekitatavad kaotused põllupidajate kogusissetulekust 10-20 protsenti. Lahenduseks ei ole ka teiste põllukultuuride kasvatamine – šimpansid söövad vähemalt 36 erinevat tüüpi tera-, puu- ja köögivilju, alates papaiadest ja banaanidest lõpetades sidrunite ja kohviga.
Kuigi talunikud piirduvad riikide survel üha enam vaid loomade peletamisega, päädivad vastumeetmed mõnikord ka nende tapmisega. Kuna šimpansite arvukus on salaküttimise, elupaikade vähenemise ja haiguste tõttu niigi kahanemas, võib see allakäiku veelgi hoogustada.
Rüüsteretkede olemuse paremaks mõistmiseks ja sellega loomasõbralikemate lahenduste leidmiseks jälgisid prantsuse teadlased eesotsas Sabrina Kriefiga šimpansite käitumist 20 päeva vältel mahakukkunud puu lähistel, mis pakkus šimpansitele võimalust ületada kergesti pea kolme meetri sügavust põldu ümbritsevat elevantide peletamiseks rajatud kaitsekraavi.
Töörühm leidis, et võrreldes päeval toimuvate rüüsteretkedega käitusid loomad öösel märgatavalt julgemalt, et mitte öelda jultunumalt. Kolme isendi asemel tungisid tavaliselt põllule kaheksa šimpansit. Tavapärasest sagedamini võis näha ka noorloomi ja emaseid. Kokku käisid loomad perioodi vältel põllult toitu otsimas 14 korral.
Eelnevalt on pärast päikese loojumist toimuvaid rüüsteretki täheldatud vaid öödel, mil šimpansid kuupaistele loota said. Osa registreeritud põllu külastamistest toimusid aga pilkases pimeduses, mis tekitas teadlastes hämmastust. Teadaolevalt pole šimpansitel spetsiaalseid öös liikumist hõlbustavaid kohastumusi.
Põllud ei paku loomadele aga tasuta lõunat. Lisaks inimestele endile ja nende seatud püünistele peavad šimpansid arvestama kahjurite tõrjumiseks kasutatavate kemikaalidega – mitmetel loomadel on täheldatud arenguhäireid.
Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: PLOS ONE