Mustikad võivad leevendada Parkinsoni tõve
Eelnevates töödes on soovitatud mustikaid nii diabeedi kui ka infarkti riski alandamiseks. Kanada teadlaste andmetel võib neist marjadest olla kasu aga ka Parkinsoni ja teiste neurodegeneratiivsete haiguste ravis.
Ameerikas diagnoositakse igal aastal umbes 50 000 uut Parkinsoni tõve juhtu. Selle haiguse täpsed põhjused on siiani ebaselged; siiski võib tõve tekkes osaleda geen nimega alfa-sünukleiin. Vastavat valku leidub ajus peamiselt närvisüsteemi struktuurides, mida tuntakse presünaptiliste terminaalidena. Sellised struktuurid vastutavad neurotransmitterite vabanemise eest, mis kannavad edasi neuronite vahelisi signaale ning on olulised aju normaalseks talitluseks. Alfa-sünukleiin mängib kriitilist rolli dopamiini vabanemisel; see virgatsaine osaleb aga motoorses kontrollis, mis on Parkinsoni tõve patsientidel häirunud. Muutused alfa-sünukleiin geenis suurendavad seega Parkinsoni tõve geneetilist riski.
Antud töös viidi vastav geen puuviljakärbeste organismi, misjärel täheldati olulisi muutusi, sh silma võrkkesta degeneratsiooni ja ka eluea lühenemist. Samas selgus, et mustikaekstraktiga toidetud kärbeste eluiga pikenes umbes 15 protsendi võrra ning ühtlasi paranes ka nende silmadefektide seisund. Vastav eluea pikenemine on inimeste puhul samaväärne umbes kaheksale aastale.
Järgnevalt plaanivad teadlased alustada koostööd metsamarjade pulbri tootjaga, et hinnata nii mustika- kui ka jõhvikalisandi täpsemaid toimeid.
Loe lisa:
Could blueberries help treat Parkinson`s disease? (Medical News Today)
Toimetaja: Katrin Sak
Allikas: Medical News Today