Loodusmaastike killustumine kiirendab haiguste levikut
Looduslikud maastikud killustuva kaasaegses maailmas inimtegevuse mõjul üha enam. Tosin aastat Ahvenamaal kestnud uuring näitlikustab süstlehelise teelehe ja seda nakatava jahukaste näitel, et populatsioonide killustumine on sisetunde vastaselt toonud kaasa ka haiguse kiirema ja laiema leviku.
Taimehaiguste leviku uurimisele ei ole eriliselt tähelepanu pööratud. Tihti on teadustöö keskendunud vaid põllumajanduslikult olulistele taimedele. Nii pole ka täiesti kindel, kuidas inimeste poolt rajatavad transpordikoridorid ja kultuurmaastikud haiguste levikut populatsioonide isoleerimise läbi mõjutavad.
Helsinki ülikooli ökoloog Anna-Liisa Laine jälgis Ahvenamaal kolleegidega 12 aasta vältel pea 4000 süstlehelise teelehe kasvukohta. Igal suvel suutis taimede nõrkusi ära kasutav jahukastena tuntav seenhaigus taimedest paari protsenti edukalt nakatada. Kui mõnel aastal jäi nakatanud taimede osakaal alla 1,1 protsendi, siis teistel aastatel ulatus see 16,9 protsendini. Erinevustele vaatama joonistus siiski välja muster, et isoleeritumates populatsioonides nakatus alati rohkem taimi.
Tähelepanek näib olevat esmapilgul harjumuspärase ökoloogiateooriaga vastuolus – haigused võiksid suuremates ning tihedamates asurkondades ka laiemalt ja kiiremini levida. Töörühma oletab aga, et suurem populatsioon avab ka võimaluse taimi haiguse suhtes resistentsemaks muutvate geenialleelide sagedamaks esile kerkimiseks ja levikuks. Väiksemad genofondid on seeläbi haavatavamad. Nii kujutab see ühte võimalikku mehhanismi, kuidas haigused killustunud populatsioone laastama võivad hakata.
Laboris tehtud katsed kinnitasid, et isoleeritumatest asurkondadest pärinevad taimed nakatusid seenhaigusega kergemini. Samas nendivad nad, et resistentsemad taimed võivad kasvada ka toitainerikkamatel muldadel, misläbi on neil võimalik ka resistentsusesse rohkem panustada.
Kuigi teelehtedel põhineva uurimuse alusel pole võimalik äärmiselt laiaulatuslikke järeldusi teha, võivad sarnased protsessid olla ka Brasiilia lõunaosas ootamatult levima hakanud kollapalaviku taga.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa