Kasetolmuallergia sai selgemaks
Ainuüksi Austrias kannatavad kasetolmuallergia ja sellega seotud toidutalumatuse käes umbes 400 000 inimest. Samas ei ole siiani täit arusaama, miks kasetolm nii paljudel inimestel allergilisi reaktsioone esile kutsub.
On teada, et kindel kasetolmuvalk põhjustab immuunsüsteemi ületundlikkust ning hiljuti õnnestus Viini ülikooli teadlastel kirjeldada mehhanisme, mis muudavad selle valgu allergeeniks ehk allergia vallandajaks.
Ajakirjas Journal of Biological Chemistry ilmunud artiklis näidatakse, et kasetolmuvalk võib seostuda rauaga ning kui sellist seostumist ei toimu, muutub vastav valk allergeeniks.
Kasetolmuvalk Bet v 1 on üks paremini tuntud allergeene üldse, muutes immuunsüsteemi ületundlikuks ja põhjustades 95 protsendil kasetolmuallergia käes kannatavatel inimestel patogeensete antikehade teket. Nimetatud valk on struktuurselt väga sarnane inimese valgule nimega lipokaliin 2, mida leidub peamiselt kopsudes. Mõlemad valgud omavad molekulaarseid kinnitumiskohti raua seostumiseks. Kui sellised nn taskud jäävad tühjaks, muutub kasetolmuvalk allergeeniks ning vallandab nii inimestel kui ka loomadel allergilisi reaktsioone, manipuleerides immuunsüsteemi rakkudega.
Edasised tööd on suunatud mehhanismide mõistmisele, mis seletaksid põhjuseid raua seostumise vähenemise kohta Bet v 1 valguga. Tõenäoliselt mängivad siin rolli keskkonnatingimused, millega taimed on kokku puutunud ning ilmselt on allergiate tekkes oma osa ka keskkonnasaastel.
Loe lisa:
Basis of allergic reaction to birch pollen identified (Science Daily)
Toimetaja: Katrin Sak
Allikas: Science Daily