Toimetulek stressiga mõjutab unetuseriski
Stressisituatsioonidest möödavaatamine ja mittetegutsemine või alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine annavad oma kindla panuse unetuse arengusse. Ka enese väljalülitamine teiste tegevuste abil (nt televiisori vaatamine) võib mängida oma rolli stressi ja unetuse seostes. Korduv stressiallikale (sund)mõtlemine moodustab aga 69 protsenti stressi ja unetuse vaheliste seoste kogumõjust.
Unetuse teket ei määra seejuures mitte erinevate stressitekitajate hulk, vaid eelkõige meie reaktsioon stressiallikatele. Stressi tekitav elusündmus võib segada küll öist und, kuid see, kuidas me olukordadega toime tuleme, määrab, kas stressi mõju piirdub mõne magamata ööga või saab siit alguse krooniline unetus.
Sellised tulemused ilmusid ajakirjas Sleep.
Töö hõlmas 2 892 inimese uurimist, kes raporteerisid uuringu alguses stressirohkete sündmuste arvu viimasel aastal (lahutus, haigused, finantsprobleemid, abikaasa surm vms). Niisamuti käsitleti viise, mida osalejad olid kasutanud stressiga toimetulekuks. Aasta möödudes uuriti osalejatel unetuse esinemist, mida defineeriti kui unetusnähtude ilmnemist vähemalt kolmel ööl nädalas ühe kuu või pikema aja jooksul. Töö näitas, et stressirohked sündmused ja elumuutused põhjustavad sageli unetust.
Stressiga toimetuleku parandamiseks ja unetuse riski vähendamiseks on erinevaid ravivõimalusi. Meist väljaspool toimuvate sündmuste kontrollimine ei pruugi olla alati meie mõjuväljas, samas saame me alandada selliste sündmuste mõju iseendile.
Lühiajalised uneprobleemid, mis ei kesta üle kolme kuu, esinevad 15-20 protsendil täiskasvanutel, sagedamini naistel kui meestel.
Loe lisa:
How you cope with stress may increase your risk for insomnia (Scienca Daily)
Toimetaja: Katrin Sak
Allikas: Scienca Daily