Habemed on taas väljasuremisohus
Habeme kasvatamine on viimastel aastatel üha populaarsemaks muutunud. Ajakirjas Biology Letters ilmunud uurimuse kohaselt võib evolutsiooniteooriast tuttavate seaduspärade alusel aga ennustada, et selle uueks normiks muutumine vähendab habeme pakutava lisaveetluse määra, misläbi hakkab habemete suhtarv aja möödudes uuesti langema.
Evolutsioonilises geneetikas mängib ühte kujundavat rolli negatiivne alleelisageduse-põhine valik (NFD). Mõnikord on kasulik teistest erineda. Heaks näiteks on gupid ehk miljonikalad. Ülejäänud populatsioonist värviskeemi poolest oluliselt erinevad kalad saavad oma elu jooksul rohkem järglasi. Kiskjad ei taha toidu hankimisel liigselt riskida. Eelised on märgatavad aga vaid senikaua, kuni uus värviskeem populatsioonis tavapäraseks muutunud pole. Arvestades, et kunagi haruldasemate geenialleelidega isendite hulk järjest kasvab, on aga viimane stsenaarium vältimatu. Tsükkel algab uuesti.
Robert Brooks New South Wales'i ülikoolist tahtis kolleegidega kontrollida, kas sarnased seaduspärad peavad paika ka moevoolude puhul, mille kulgu käitumine mõjutada saab. Täpsemalt otsustas töörühm keskenduda habemetele. Kuigi psühholoogid ja bioloogid on leidnud, et habemega mehi peetakse üldjoontes vastassoo poolt veidi veetlevamaks kui habemeta isendeid, pole selle põhjuste osas endiselt üksmeelt saavutatud. Lisaks polnud selge, kui palju kontekst habeme kandmise eeliseid mõjutab.
Värskes töös palus Brooks 1453 bi- või heteroseksuaalsel naisel ja 213 heteroseksuaalsel mehel hinnata 36 mehe veetlusmäära. Iga meest oli pildistatud ilma habemeta, viie ja kümne päeva vanuse tüükaga ning nelja nädala vältel kasvanud täishabemega. Uurimisalustele teadmatult oli 36 nägu sisaldavas komplektis esimese 24 foto puhul erinevat tüüpi habemete suhtarv erinev, mil tosina viimase pildi puhul olid erinevad habemestiilid võrdselt esindatud.
Viimase tosina pildi punktide arvu kõrvutamine näitas, et katsealused pidasid veetlevamaks nägusid, kelle habemestiili 24 eelneva pildi hulgas vähem esines. Keskmiselt peeti haruldasemaid stiile viiendiku võrra veetlevamaks. Hoolimata sellest, kas parasjagu olid vähemuses habemeta või täishabemega mehed. Tüükaga meeste veetlevuses erilisi muutusi ei täheldatud. Seejuures langesid nii mees- kui naishindajate arvamus pea täielikult kokku.
Nii leiab Brooksi töörühm, et NFD peab tõenäoliselt paika ka moemaailmas. Viimase põhjal võib oletada, et habemete üldine veetlevus hakkab ajapikku uuesti langema, mis viib ka muutuvate moetrendideni. Hipsterid ei pea aga enam mõtlema 6000 eurot maksva näokarvade siirdamise peale.
Uurimus ilmus ajakirjas Biology Letters.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Biology Letters