Kanep viib tihti paranoiliste mõteteni
Kõige laiamahulisem omataoline kanepi ja lühiajalise paranoia vahelisi seoseid lahanud uurimus näitab, et selle peamine aktiivne koostisosa THC ehk tetrahüdrokannabinool kasvatab paranoiliste mõtete esinemissagedust viiendiku võrra.
Kanep on vaieldamatult üks kõige laiemalt levinud uimasteid maailmas, mida tarvitas eelmisel aastal ilmunud ÜRO raporti kohaselt maailmas üle 180 miljoni inimese. Eestis on viimase aasta jooksul uimastit kasutanud 15-34 aastastest inimestest ligikaudu 13,6 protsenti.
Neist valdaval enamikul ei esine pärast aine tarvitamist mingisuguseid ebasoovitavaid kõrvalnähte. Veelgi enam, kanep pole viimasel kümnendil meditsiini imbunud põhjuseta – uimaaine aitab pikaajalisi valusid peletada väga edukalt. Kuigi seeläbi asetatakse uimasti tihti alkoholiga samale pulgale, ei pruugi kanepi kasutamine alati kõige paremini lõppeda. Uimasti varajane tarvitama hakkamine seondub tugevalt hilisemate vaimsete häiretega sh ka paranoiaga.
Situatsioonist lähtuvate põhjendamatute ja ebatervete kahtlustuste näol pole leebemal kujul tegu millegi ebaharilikuga ja neid kogevad aeg-ajalt enamik inimesi. Väiksemal, kuid siiski arvestataval osal on taolised tundmused aga sügavamad ja püsivad. Viimaste hulgast võib keskmisest sagedamini leida ka kanepi kasutajaid. Näiteks kohtab Suurbritannias uskumust, et teised inimesed üritavad neile sihilikult kahju või vigastusi tekitada kanepi tarvitajate seas viis korda sagedamini.
Põhjuslik seos pole aga nii ühene. Näiteks võib oletada, et paranoilistele mõtetele kalduvad inimesed hakkavad ka sagedamini uimastit kasutama. Kuigi paranoilisi mõtteid seostatakse tihti skisofreeniaga, otsustas Daniel Freeman need viimasest selgelt lahku lüüa.
Tehtud katsetes värbas ta kolleegidega 121 eelnevalt kanepit tarvitanud vabatahtlikku ja viis nende vereringesse juhuslikkuse alusel platseebot või 1,5 milligrammi jagu THC'd. Samas koguses tetrahüdrokannabinooli võib kohata kangemas kanepisuitsus. Mõju hindamiseks lähtusid nad ekspertintervjueerija hinnangust, reaalsust matkivates sotsiaalsetes situatsioonides ja virtuaalmaailmas nähtud käitumisest ja katsealuste endi poolt täidetud küsimustikust.
Ühendi kõrvalmõjude hulgas võis märgata ärevust, kehvemat enesetunnet, madalamat enesehinnangut ja ebatavalisi muremõtteid. Samuti tundusid katsealustele mõningatel juhtudel värvid eredamate ja hääled kõvematena, samuti võis kohata ajataju hälbeid. Ent ehk tähtsaimana koges THC'd tarvitanutest lühiajalist paranoiat iga teine katsealune. Platseebosüsti saanutest koges huvitaval kombel sarnaseid tundmusi pea iga kolmas.
Töörühm spekuleerib, et paranoiliste mõteteni viivad negatiivsetest tunnetest lähtuvad muremõtted ja haavatavus, mis moonutatud reaalsuse lahti mõtestamisel paratamatult kõige hullemate järeldusteni viivad. Maailm võib nõnda tunduda eriti vaenuliku paigana. Häiritud lühiajaline mälu ei tohiks seejuures aga Freemani sõnul väga olulist rolli mängida.
Autorid rõhutavad samas, et kuigi töö aitab paremini kanepi suitsetamise tagajärjel ilmnevaid psühholoogilisi ja füsioloogilisi nähtusi paremini mõista, ei tohiks seda poliitiliste otsuste tegemiseks siiski veel kasutada.
Uurimus ilmus ajakirjas Schizophrenia Bulletin.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Schizophrenia Bulletin