Kristjan Port: ahv käitub börsil inimesest mõistlikumalt
Huvitav, kumb on targem - kas ahv või inimene? Metsas ellujäämisel võib eelis olla ahvil. Linnadžunglis omakorda inimesel. Järelikult sõltub edu mõõdupuu valikust. Ent kuidas asuvad kaks sugulast edetabelis, milles mõõdupuuks on edu aktsia- ja väärtpaberiturul? Optimist annab eelise inimesele, aga teadlased on veendunud ahvi paremuses.
Kujutage ette, et lasete ahvidel valida tuhande USA suurima ettevõte aktsiatest investeerimisportfelli. Tõenäoliselt võib päris ahvid mängust välja jätta, sest nende etteaimamatu ehk juhusliku valiku võib ära teha arvutiprogramm. Pakkudes valida USA ettevõtete aktsiaid alates 1968. aastast kuni 2011. aastani, saab järeltargana hinnata valikute edukust.
Kuna tööd tegid väsimatud arvutid, lasid Briti teadlased piisava suurusega portfelli tagamiseks valida arvutil antud aastate ulatuses 10 miljonit korda, luues nii miljonitest mõttelistest ahvidest investorite armee. Arvutil lasti tegutseda ahvi moodi ja kui tuju oli, siis võis kogumisse sattuda samu aktsiaid korduvalt.
1968. aastal investeeritud sajast dollarist oleks inflatsiooni tõttu 2011. aastaks pidanud saama 5000 dollarit. Poolte nn ahvide portfellid tootsid üle 8700 dollari, veerand üle 9100 USD ja 10 protsenti koguni 9500 USD. Praktiliselt iga taoline loomaliku metsikusega kokkupandud portfell ületas ratsionaalse inimese poolt koostatud indeksifondide tulemust.
Mida peaks sellest näitest järeldama? Paistab, et ratsionaalsete inimeste tegutsemise tõttu kujunev väärtpaberite väärtuste dünaamika on sisult loogikavaba, kuid paistab meile millegipärast vägagi loogilisena ja meelitab siis sel moel inimesi tegutsema ratsionaalselt ja tihti enesehukatuslikult. Samal ajal oleks õigem strateegia tegutseda ahvi moodi.
See toob meid uudise juurde Jaapani endisest arvutimängurist nimega CIS. Nimi tähendab vanas keelekasutuses „surma“. Täna pole 35-aastasel mehel enam arvutimängudeks aega, aga tegutsemise tehnika on suures osas sama. Uueks mänguvahendiks on Tokyo börsil kaubeldavad väärtpaberid. Aastaid pikki päevi ja öid ekraanil toimuvat jälgima treenitud vilumus, arvutiklaviatuuri meisterlik haldamine ning distsiplineeritud, kuid mängulik strateegia on ilmselt peamised tegurid, mis eristavad teda lugematutest teistest igapäevasest börsil kauplejatest. Võimalik, et see on ka peamine arsenal, tänu millele tasus ta eelmisel aastal riigile makse 54 miljoni dollarilise teenitud tulu pealt.
CIS tunnistab ka ise, kui tähtis on tema oskustes varasem arvutimängu treenitus. Ta suudab meelde jätta ja välkkiirelt sisestada keerulisi arvutiklahvide kombinatsioone. Ta näeb mängu suures pildis ja oskab samal ajal märgata väikeseid, kuid olulisi detaile. Eriti väärtuslikuks peab ta treenitud enesekontrolli ja julgust hüljata kiiresti mõni tegevus ja joosta.
Ilma taolise julgust nõudva distsipliinita hoiavad tuhanded ja tõenäolisemalt miljonid investorid kinni väärtust kaotavatest varadest, sest müük tähendaks seni veel teoreetilisena näiva hävingu muutumist tegelikkuseks. Võibolla tuleb siin kasuks ka arvutimängude võimalus mängu uuesti alustada, muutes lihtsamaks sammu, mis paistab reaalses elus tavatult raskena.
Unustada ei saa ka üleüldist arvuti valitsemise osavust. Kujutage ette börsipäeva, mille jooksul alustab üksik kaupmees 20 miljoni jeeniga ja suudab seejärel teha läbimõeldud ostu ja müügi tehinguid nii palju, et päeva lõpuks on tehingute kogumahuks neli miljardit jeeni. Taoline tegevus eeldab kümnete graafikute ja uudisklippide keskendunud jälgimist ning otsusekindlat ja veatut klahvivajutuste orkestreeringut.
Vigadel on siin eriline koht. Näiteks mingi maakleri tehing ühe 610 000 jeenise aktsiaga, mis läks müüki 610 000 ühe jeenise aktsiana. Keegi igapäevaselt ülidistsiplineeritud kaupleja teeb ühel ebatavalisel päeval statistilise paratamatusena taolise vea ja hetkeks, kui ta selle parandada jõuab, peab keegi seda märkama, jõudma seejärel veendumusele järgmise sammu otstarbekuses ning sooritama imekiire ostu. CIS märkas ja teenis selle vea pealt 600 000 jeeni, aga leidus veelgi kiirem, kes teenis sama sündmusega koguni kaks miljardit jeeni.
Öeldakse, et arvutimängud on mahavisatud aeg ja samm füüsilise taandarengu suunas. Võibolla on ütlejatel õigus. Võibolla on CIS vaid õnneseen. Õigemini ahv, kellel vedas. Maailmas on vist miljoneid taolise potentsiaaliga investoreid.
Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal