Vanematele teadustöödele viidatakse üha rohkem
Kõik uus on hästi unustatud vana. Arvestades, et vanemad teadusajakirjas on ilmunud regulaarselt juba enam kui sajandi, võib vaid spekuleerida, kui palju teadmusest vajub kümnendite vältel unustuste hõlma. Vanemate tööde tsiteerimise analüüs näitab nüüd, et vanematele töödele viitamine on seoses vanemate ajakirjade digitaliseerimisega viimasel ajal järjest kasvanud.
Veebiportaalile Google Scholar aluse pannud Alex Verstak võttis oma Google'i kolleegidega aluseks aastatel 1990-2013 avaldatud teadustööd ning jagas need teema järgi üheksaks peamiseks teadusvooluks ja 261 kitsamaks alamkategooriaks. Iga uurimuse puhul uuriti, mis aastal ilmunud töödele need omakorda viitasid.
Verstak leidis kolleegidega, et kui 1990. aastal moodustasid vähemalt kümme aastat varem ilmunud tööd koguviidetest keskmiselt kaheksa protsenti, siis 2013. aastaks oli nende osakaal kasvanud 28 protsendi võrra. Tasub märkida, et viimasel kümnel aastal oli kasv kaks korda kiirem kui sellele eelnenud kümnendil ning näib, et trend ei näi aeglustuvat. Vaatamata sellele, et igal aastal avaldatakse rohkem uusi teadustöid kui kunagi varem.
Töörühma sõnul vihjavad tulemused, et oht tähtsate ja mõjukate tööde unustusehõlma vajumiseks on väiksem kui varem. Samas leiavad nad, et vanemate tööde tsiteerimist võib märgata 231 alamkategoorias. Näiteks materjali- ja inseneriteaduses ning keemias jäi enam kui kümne aasta vanustele töödele viitamine eelnevaga 20 aasta vältel pea samale tasemele. Erinevuse täpne põhjus jääb hetkel ebaselgeks.
Tutvu uurimusega veebikeskkonnas ArXiv.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: ArXiv