Akadeemikud arutavad teaduse kvaliteedi üle
Täna kell 12.30 arutavad akadeemikud ja professorid Eesti teaduse kvaliteedi jätkusuutlikkuse üle. Nõupidamine toimub Tartus Eesti Biokeskuses ning arutelu vahendab ka ERR-i uudisteportaal.
Nõupidamisega soovitakse algatada protsess teaduse käekäigu ja arenguvõimaluste analüüsiks, et saada ülikoolidelt ja teadusasutustelt soovitusi teaduspoliitika kujundamiseks.
Teaduse olukorrast Eestis:
Mullu tuli välja raport, mille kohaselt on Eestis teadus alarahastatud jäädes oluliselt maha Euroopa Liidu keskmisest ega ole jätkusuutlik. Põhjustena toob raport välja liigselt toetutakse EL-i struktuurifondide rahale. Näiteks 2011. aastal tuli sealt 64 protsenti avalikust rahastusest.
Haridusministeeriumi teadusosakonna juhataja Taivo Raua sõnul on teaduse rahastus Eestis siiski kasvanud EL-i riikidest kõige kiiremini. Samas kiideti riigikogus hiljuti just heaks strateegia, kuidas hiljemalt aastaks 2018 väljuda EL-i tõukefondide rahastusskeemist.
Teise probleemina rõhutab raport teadlaste alarahastatust. Teaduse ja arenduse kogukulud ühe täistööajaga teadlase kohta moodustasid umbes kolmandiku Euroopa Liidu keskmisest näitajast.
Eesti teadus- ja arendustegevuse väheses finantseerimises tõstab raport esile ka erasektori madalat huvi teadusrahastamise vastu.
Teatud valdkondades on probleemiks teadussüsteemi jätkusuutlikkus ehk teadlaste järelkasvu puudumine. Neis valdkondades ei ole piisavalt uusi doktorikraadi saajaid, et tagada kõrghariduse ja teaduse vajadusi. Kuna teadlasekarjäär ei ole atraktiivne, on see väljakutse kogu teadussüsteemile.
Raport toob esile ka selle, et teadusel on üsna nõrk mõju kohalikus kontekstis ning see pole ettevõtlusega seotud. Seetõttu ei too teadus ka piisavalt majanduslikku kasu.
Raportis soovitatakse teaduspoliitika suundade seadmisel oluliselt rohkem rahastama tegevusi, millel on potentsiaal aidata kaasa majanduskasvule. Teadus peab andma suurema lisandväärtuse.
Teadustaristu (laborid, hooned, aparatuur jmt) peaks praegusest oluliselt enam olema antud ka ettevõtete ja avaliku sektori kasutusse. Praegu on teadustaristusse tehtud ohtralt investeeringuid, kuid nende katmiseks oleks vaja ergutada ka ettevõtete ja riigiasutuste huvi teadustaristu vastu.
Edaspidi peaks investeeringutes lähtuma põhimõttest, et raha paigutatakse taristusse, millel on potentsiaali toetada majanduskasvu.
Nõupidamisel osalevad:
Füüsik Peeter Saari, merefüüsik Tarmo Soomere, keemik Ilmar Koppel, bioloog Martin Zobel, majandusteadlane Urmas Varblane, füüsik Martti Raidal, akadeemik J. Ross, viroloog Irja Lutsar, bioloog Meelis Pärtel, Eesti Teaduste Akadeemia asepresident Jüri Engelbrecht ning esimees Richard Villems. Lisaks on kohal haridusminister Jaak Aaviksoo, ministeeriumi teadusosakonna juhataja Taivo Raud ja asekantsler Indrek Reimand.