22. oktoobril 1797 tehti esimene langevarjuhüpe
22. oktoobril 1797 võttis prantslane André-Jacques Garnerin nõuks sooritada ajaloo esimene langevarjuhüppe.
Garnerin tegi hüppe umbes 680 meetri kõrgusel Pariisis asuva Parc Monceau kohal hõljuvalt õhupallilt. Mees sööstis alla seitsmemeetrise läbimõõduga langevarju külge kinnitatud gondlis. Langevarju ennast toetas puumast, mis oli kokku volditud nagu vihmavari.
Kuna aga varju alt ei pääsenud õhk kuidagi välja, siis saatis kogu tema õhulendu tugev kõikumine. Selle tagajärjeks oli sarnaselt meremeeste merehaigusele “õhuhaigus”. Oma järgmisel hüppel oli prantslane juba nutikam ja tegi langevarju ülaosa keskele väikese augu.
Prantslasele kuulub ka Suurbritannia esimese langevarjuhüppe au. Tema 21. septembril 1802 Londoni kohal tehtud hüpe oli mehe jaoks juba viies. Garnerin oli õnnelik mees, sest ka tema naine Jeanne-Geneviève innustus langevarjuhüpetest, pälvides esimese naislangevarjuri tiitli. Tasub märkida, et Jeanne Geneviève leiutas lisaks esimese tugisõrestikuta langevarju.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa