21. novembril 1953 paljastati üks suuremaid pettusi teadusloos
21. novembril 1953 paljastati üks suuremaid pettusi teadusloos, kui selgus, et amatöörpaleontoloogi Charles Dawsoni poolt 1911. aastal Lõuna-Inglismaalt Sussexist leitud nn Piltdowni mehe kolba näol on tegu kummalise seguga nüüdisinimese, orangutani ja šimpansi säilmetest.
Pärast Piltdowni mehe kolba päevavalgele tulekut kuulutati, et tegemist on puuduva lüliga Darwini evolutsiooniteoorias – kauge eellasega, kellest arenesid nii koopainimene kui nüüddisinimene. Tollal kuulutati leid koguni kõigi aegade tähtsaimaks avastuseks. Piltdowni inimene sai kolba leidja järgi nimeks Eoanthropus dawsoni ehk Dawsoni koiduinimene.
Nelikümmend aastat hiljem selgus aga kurb tõde. Kolp oli kõigest 500 aastat vana. Selle lähistelt leitud poolik lõualuu oli aga napsatud orangutanilt, kes oli surnud paar aasta eest enne avastusest teatamisest. Hambad laenati aga šimpansilt. Keemilised analüüsid näitasid, et kolpa oli töödeldud kroomi- ja rauaühenditega, et see vanem välja näeks. Hambad olid aga lihvitud selliseks, et need meenutaksid inimeste hambaid.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa