Algoritm hindab klaviatuurilöökide põhjal trükkija meeleolu
Suhtlemine muutub järjest virtuaalsemaks, paratamatult läheb aga trükitud infoga osa inimese emotsioonidest kaduma, isegi kui kasutada emotikone – 1982. aastal Scott Fahlmani poolt välja pakutud piltmärke. Lahendust võiksid pakkuda arvutialgoritmid, mis suudavad klaviatuurilöökide stiilist lugeda välja trükkija meeleolu.
Arvutiteadlane Nazmul Haque Nahin Bangladeshi islamiülikoolist palus kolleegidega katsealustel sisestada esmalt tekstitöötlusprogrammi mitmeid erinevaid fraase, kaasa arvatud lõike raamatust „Alice imedemaal“. Seejuures täheldasid nad hoolikalt üles, kuidas katsealused end seejuures tundsid. Eristatavate emotsioonide hulka kuulusid muu hulgas rõõm, vastikustunne, väsimus, häbi ja kurbus.
Töörühm koostas kogutud andmete põhjal seejärel arvutimudeli ja palus katsealustel taas klaviatuuri taha istuda ning trükkima asuda. Vabatahtlikke vallanud emotsioonid pandi taas kirja ja neid võrreldi hiljem mudeli poolt ennustatuga. Haque leidis, et keskeltläbi suutis mudel inimest õigesti lugeda kolmel juhul neljast, tugevate emotsioonide, nagu rõõmu ja viha korral, küündis õnnestumisprotsent aga üle 85 protsendi.
Haque loodab kolleegidega, et loodud algoritmi edasiarendused võiksid aidata näiteks inimestel enda meeleseisundile rohkem tähelepanu pöörata ja anda sellest aimu ka kilomeetrite kaugusel olevatele vestluskaaslastele.
Uurimus ilmus ajakirjas Behaviour and Information Technology.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Behaviour and Information Technology