Teadlased lõid germaneeni
Euroopa ja Hiina materjaliteadlastel on läinud korda luua uut kahemõõtmelist materjali – germaneeni. See on ainult ühe aatomkihi paksune kile, ses mõttes sarnane laialt tuntud grafeeniga.
Nii nagu ka grafeenilgi, loodetakse germaneenilgi olevat muljetavaldavaid elektrilisi ja optilisi omadusi, millele saaks tulevikus elektroonikatööstuses toredaid rakendusi leida. Näiteks võiks germaneen hästi sobida kvantarvuti elektroonikasse.
Kui grafeen koosneb süsiniku aatomitest, siis germaneen, nagu nimigi viitab, koosneb germaaniumi aatomitest. Germaneeni võimalikkust ennustati teoreetiliselt 2009. aastal, aga seni seda päriselus valmis poldud saadud.
Nii Hiina kui Euroopa teadlased kasutasid germaneeni valmistamiseks sadestamise meetodit, kus poetasid üksikuid germaaniumi aatomeid sobivale aluspinnale. Temperatuur pidi seejuures olema kõrge ja asi pidi toimuma õhutühjas ruumis ehk vaakumis. Hiinlastel oli aluspinnaks plaattina, eurooplastel aga kuld. Eurooplased proovisid ka hõbedaga, aga ei tulnud välja. Nad kirjutavad sellest ajakirjas New Journal of Physics.
Pärast grafeeni ja enne germaneeni on sünteesitud muidki kahemõõtmelisi materjale, näiteks silitseeni, mis koosneb ränist.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: New Journal of Physics