Basseinis urineerimisel tekivad mürgised kõrvalproduktid
Ujulates urineerimise keeld pole tingitud ainult ajastute vältel välja kujunenud tavadest. Keemikud leiavad värskes töös, et kusihappe ja basseinides leiduva kloori omavahel reageerimisel moodustub vähemalt kahte tüüpi kopsuprobleemidega seotatavaid kergesti lenduvaid mürgiseid ühendeid.
Basseinides potentsiaalselt asetleidvate keemiliste protsesside jäljendamiseks otsustasid keemikud klooritada kusihapet, ühte peamist uriini koostisosa. Peagi leidsid nad, et aine klooriga segunemisel tekkisid ühendid nagu triklooramiin ja tsüanogeenkloriid. Mõlemaid seostatakse kõrgema kontsentratsiooni puhul Maailma Tervise Organisatsiooni andmetel kopsuhaigustega.
Ajaloo vältel on kaalutud isegi tsüanogeenkloriidi keemiarelvana kasutamist – ühendit seostatakse ka südame- ja närvisüsteemihäiretega. Kuigi ujulates ebasoovitava tegevuse tagajärjel tekkiva ühendi kogus pole tõsiste kahjustuste tekitamiseks piisav, võib see professionaalsetel ujujatel siiski pikemas perspektiivis väiksemaid ebamugavusi tekitada.
Osa triklooramiinist ja tsüanogeenkloriidist tekib ka higis leiduvast kusihappest, ent küsimust uurinud töörühm leiab, et arvestuslikult moodustab see basseini sattuvast kusihappest alla kümne protsendi. Seeläbi on autorite sõnul ujujate endi võimuses paremate hügieeniharjumustega ujulate vee- ja õhukvaliteeti oluliselt tõsta.
Uurimus ilmus ajakirjas Enviromental Science & Technology.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa