Geenitrikid parandavad kõrvaimplantaate
Kõrvaimplantaadid on oluliselt muutnud kümnete tuhandete inimeste elu, kes muidu kuulmisvõimest täielikult ilma oleks jäänud. Siiski on nende vahendusel kuuldavate helide loomulikkuse osas veel arenguruumi. Austraalia töörühm leiab, et abi oleks geenitrikkide abil kuulmisnärvi lõpmete kasvu ergutamisest.
Helilained muudetakse ajule mõistetavateks elektrisignaalideks teokarpi meenutavas sisekõrvas. Implantaadi puhul tehakse seda kõrva paigutatava mikrofoni abil, millest lähtuvad tillukesed juhtmed sisekõrva viiakse ja nõnda kuulmisnärvi otseselt stimuleeritakse. Kuna aga kurdiks jäämist ja implantaadi saamist lahutavad tihti mitmed aastad, jõuavad sellest lähtuvad närvilõpmed hakata taandarenema ja liiguvad nõnda teo pealispinnast üha kaugemale.
Viimane kasvatab omakorda kaotsi mineva informatsiooni hulka ja muudab muu hulgas raskemaks näiteks kuuldavate helide kõrguse määramise. Implantaatide loojad on puudujäägist teadlikud ja otsinud lahendusi, kuidas olukorda parandada. Tänaseks on teada, et kõrvas asuvatesse närvirakkudesse saab toimetada geenilõike, mis hoolitsevad kasvufaktorite tootmise eest. Nii saab närvilõpmeid taas soovitud paigas kasvama panna. Tavaliselt on geenide kohale toimetamiseks kasutatud viirusi, mis pole aga väga valivad, milliseid närvirakke nad piirkonnas nakatavad.
Gary Housley otsustas kolleegidega selle asemel kasvufaktori tootmise eest vastutavaid geene otse kurtide merisigadega sisekõrva süstida ja stimuleeris seejärel kuulmisnärvi elektroodidega. Rakud muutusid seepeale poorseks ja osa geenidest jõudis ka närvirakkude sisemusse. Peagi hakkasidki rakud kasvufaktorit tootma ja närvilõpmed harunema. Tulemuste kohaselt taastus merisigade loomulik kuulmisvõime pea täielikult.
Samas jääb ebaselgeks, kuidas see merisigade taju ning kuuldavate helide loomulikkust täpselt muutis. Lisaks vajab veel lähemat uurimist, kui stabiilsed uued närvilõpmed on. Sellele vaatamata loodab töörühm inimkatseteni jõuda juba järgmise paari aastaga.
Uurimus ilmus ajakirjas Science Translational Medicine.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Science Translational Medicine