Päikesekreemid ei paku nahavähi eest täiuslikku kaitset
Ultraviolettkiirguse ja nahavähi vahelisi seoseid uurinud teadlased leiavad, et kiirgus viib tihti mutatsioonideni kasvajate teket pärssivas geenis. Loomkatsed näitavad lisaks, et vähki ei aita täielikult ära hoida isegi kõrge kaitsefaktoriga päikesekreem, kuid see võib melanoomi teket oluliselt edasi lükata.
Ilma igasuguse kaitseta lõõmava päikese käes viibimist on juba pikka aega halvaloomuliste kasvajate tekkega seostatud. Maapinnani jõudva päikesekiirguse energeetilisem osa – ultraviolettkiirgus – põhjustab kergesti pärilikkusaine kahjustusi, mis võib viia muundunud rakkude kontrollimatu vohamiseni ehk vähini. Täpsed selle taga olevad molekulaarsed mehhanismid on aga hägusemaks jäänud.
Briti Vähiuuringute Keskuse töörühm eesotsas Richard Maraisiga keskendus nahavähi puhul ühele kõige sagedamini kohatavale mutatsioonile BRAF(V600E). Marais leidis hiirtega tehtud katsetes, et sellest lähtuv genotüübi muutus viib kerge päikesepõletuse korral ka mutatsioonini geenis Trp53. Viimane aitab aga tavaliselt kasvajate teket ning arengut ära hoida. Täiendavad uuringud kinnitasid, et sarnase mõjuga on ka inimeste vastavas geenis TRP53 tekkivad mutatsioonid. Nii võibki BRAF(V600E) koos TRP53 mutatsiooniga käsikäes töötades nahavähini viia.
Samuti uuris Marais koos kolleegidega kõrge kaitsefaktoriga päikesekreemi tõhusust. Töörühm leidis, et isegi kaitsefaktoriga 50 kreem ei aidanud melanoomi täielikult ära hoida. Küll aga võttis selle teke tavapärasest umbes kolmandiku võrra rohkem aega, andes toetust nahaarstide soovitustele seda siiski kaitsemeetmena kasutada. Samas rõhutab töö, et see ei muuda imetajaid päikese mõju suhtes immuunseks ning pikemalt tähevalguse käes viibides tuleks kanda ka mütsi ja/või nahka riietega varjestada.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Nature