Hülged viisid tuberkuloosi Ameerikasse
Peruust leitud mumifitseerunud säilmetest eraldatud tuberkuloosi mükobakteri pärilikkusaine analüüs näitab, et haigus kannatas Uues-Maailmas kanda juba tuhat aastat tagasi. Haigusetekitajale pakkusid küüti tõenäoliselt merilõvid või hülged.
Umbes 13 000 aasta eest Ameerikasse jõudnud inimesed jätsid Euraasiasse maha nii mõndagi, muu hulgas rõuged, malaaria ja tuberkuloosi. Põliselanikud olid sunnitud haigustega uuesti tutvust tegema alles koloniaalajastu algust märkinud eurooplaste sissetungi käigus. Nii Põhja- kui Lõuna-Ameerikast leitud säilmete uurimisel on aga leitud, et üksikuid tuberkuloosijuhtumeid esines ka tunduvalt varem, pakkudes arheoloogidele peamurdmist.
Saksamaal asuva Tübingeni ülikooli biokeemik Johannes Krause leiab koos oma kolleegidega, et hilisemaid tuberkuloosijuhtumeid võib pidada järjekordseks näiteks, kuidas loomade poolt kantavad haigusetekitajad inimesi ohtu võivad seada. Hiljutisemate näidete hulka kuuluvad nahkhiirtelt inimestele hüpanud Ebola viirus ja kaamelitelt inimestele kandunud MERS.
Järeldused põhinevad kolme 735-990 aasta vanuse Peruus päevavalgele tulnud skeletist eraldatud tuberkuloosibakteri DNA analüüsimisel. Kuna tüvi ei meenuta ligilähedaselt mitte ühtegi teist hiljem inimeste seas ringelnud tüve, järeldab Krause kolleegidega, et see pärineb loomadelt. Bakter jagab 76 mutatsiooni tuberkuloosivormiga, mis nakatab merilõvisid ja hülgeid.
Hetkel jääb ebaselgeks, millal ja kuidas hülged ja merilõvid ise tuberkuloosiga esimest korda nakatusid. Loomi nakatava bakteri pärilikkusaine sarnaneb närilisi nakatava mikroorganismi omaga, ent töörühma sõnul pole eriti tõenäoline, et hiirte ja rottide viirus otse hüljestele hüppas.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Nature