Gripivaktsiin ergutab kaitset ka mineviku viiruste vastu
Igal sügisel pakutav gripivaktsiin aitab organismil teada-tuntult võidelda kolme või nelja gripitüvega. Värske töö viitab aga, et vaktsineerimine näib tugevdavat kaitsemehhanisme ka kõigi teiste tüvede vastu, millega on organism eelnevatel aastatel kokku puutunud.
Maailma Terviseorganisatsiooni statistika kohaselt haigestub igal aastal grippi 5-10 protsenti maailma täiskasvanutest ja 20-30 protsenti lastest. Kuigi tavaliselt ei tekita haigus suuremaid probleeme, kui kõrget palavikku, nohu, köha ja lihasvalu, ei vea sõltuvalt aastast niivõrd palju 3-5 miljonil inimesel. Raskemalt kulgev haigus nõuab 250-500 tuhat elu.
Vaktsiini tootmine pole aga gripitüvede rohkuse ja viiruse muteerumiskiiruse tõttu lihtne ülesanne. Eriti arvestades, et see võtab aega pea pool aastat. Nii peab Maailma Terviseorganisatsioon valima viroloogide abiga juba varakevadel välja kolm kuni neli viirust, millel näib olevat potentsiaali tekitada järgmisel gripihooajal kõige rohkem probleeme. Mida paremini valikute alusel loodud vaktsiin tegelikult ringlema hakkavate tüvedega kattub, seda paremad on organismi väljavaated viiruse rünnak probleemideta tagasi lüüa.
Ajakirjas Science ilmunud töö näitab aga, et vaktsiin ergutab tagasiulatuvalt kaitset ka tüvede vastu, millega on organism eelnevalt kohtunud. Teadlased võtsid uurimuses vaatluse alla 69 vietnamlast, kellelt oli kogutud vereproove aastatel 2007-2012. Perioodi vältel polnud neist mitte keegi end gripi vastu vaktsineerinud, kuid nad olid viirustega kokku puutunud ja mõnikord ka haigeks jäänud. Töörühm lõi vereproovis leidunud antikehade alusel kolmemõõtmelise arvutimudeli, mis kaardistas, kui tugev oli nende immuunvastus ühe või teise gripitüve vastu.
Teadlased leidsid, et kõige paremini oli organism kaitstud viiruste vastu, mis ringlesid ajal, mil uuritavad olid umbes kuueaastased. Näiteks leidsid nad, et 2009. aastal grippi haigestunud vietnamlase immuunsüsteem hakkas valmistama agaralt antikehi 1970. aastatel ringelnud viiruste vastu.
Prooviks kõrvutasid nad tulemusi kahe teise tööga, mis käsitlesid kahte H3N2 viiruse vastu kaitsvat vaktsiini. Üks vaktsiinidest põhines juba aastaid rahva sees ringelnud Wuhan/1995 tüvedel, teine aga tüvel, millega enamus inimesi veel kunagi näinud polnud. Teadlased leidsid, et uuel tüvel põhinev vaktsiin kaitses Wuhan/1995 tüvede vastu esimesest isegi veidi paremini. Töörühm järeldab, et mõistlikum on luua tulevikku vaatavaid vaktsiine.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Science