Alzheimeri tõbe üritatakse tõrjuda noorte verega
Noorte neidude vere joomisega omaenda elu pikendavad vampiirid on kuulunud seni pigem gooti romaanidesse. Hiljutised loomadega tehtud katsed on aga näidanud, et noorloomade elumahlad aitavad tõepoolest vananemist aeglustada. Selle aasta oktoobris üritatakse sarnaste vereülekannetega esimest korda inimeste Alzheimeri tõbe tõrjuda.
Katseseeria, mille käigus Alzheimeri tõbe põdevatele vanemaealiste alla 30-aastaste vereplasmat siirdatakse, toimub New Scientisti teatel Ameerika Ühendriikides asuvas Stanfordi Meditsiinikoolis. Kuvandile vaatamata oli eksperimendi läbiviimiseks vajaliku loa saamine suhteliselt lihtne. Esimesi vereülekandeid üritati teha juba 17. sajandil, misläbi on nende ohutus juba ammu tõestatud. Erineb vaid ülekannete eesmärk.
Loomadega tehtud katsete tulemused on olnud seni paljutõotavad. Noorloomade veri on aidanud parandada näiteks vanade hiirte mälu ja lõhnataju ning tõsta nende vastupidavust ja lihastoonust. Samuti on suudetud vereülekannetega ravida südamevatsakeste hüpertroofiat, mille korral need punduma hakkavad.
Tõenäoliselt on noorenemisprotsesside taga CDF11'na tuntud vereplasmas leiduv signaalvalk, mille suhteline sisaldus imetajate vereringes vananedes reeglina langema hakkab. Ent kuna noorenemist võivad soodustada ka mõned teised vereplasmas leiduvad valgud, otsustas Tony Wyss-Coray juhitud Stanfordi töörühm vereplasma siirdamise kasuks.
Ülekannete tulemus peaks olema pea koheselt näha – vähemalt on äärmiselt kiiresti paranenud katseloomade kognitiivne võimekus. Kui hiirte puhul võis selle positiivset mõju märgata veel isegi kuu pärast ülekannete toimumist, jääb hetkel ebaselgeks, kas inimeste puhul võiks oodata sama häid tulemusi. Töörühma sõnul on aga mõtet teraapiavõimalusi uurida isegi juhul, kui vaimne võimekus vaid päevaks paraneb.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa