Viiruste halb kuulsus pole alati põhjendatud
Viirustel on halb maine. Ometigi moodustavad nad olulise osa ka täiesti tervete inimeste mikrobioomist. Hiirtega tehtud katsed näitlikustavad nüüd, et osa viirustest kaitseb organismi sama hästi, kui loomade soolestikus elutsevad hea kuulsusega sümbiootilised bakterid.
Haigustekitajate heasoovlikkuse proovile panemiseks toimetas Ken Cadwell kolleegidega New Yorgi ülikooli Langone'i meditsiinikeskusest mikroobivaba soolestikuga hiirte seedeelundkonda noroviiruse osakesi. Kui eriti talvel leviv viirus tekitab inimestel kõhtulahtisust, siis tervetele hiirtele on see täielikult ohutu.
Järgnenud katsetes täiendas Cadwell nende toidulauda vastavalt potentsiaalselt surmava seedekulglat ärritava kemikaali ja kolibakterile sarnaneva patogeeniga Citrobacter rodentium. Töörühm leidis, et võrreldes üdini steriilse kontrollrühma hiirtega elasid noroviirust kandvad hiired keemiarünnaku üle sagedamini ning haigustekitaja poolt põhjustatud sümptomid polnud nii tõsised. Mikroobivaba soolestikuga hiired kannatasid tõsiselt nii kõhulahtisuse, kaalukaotuse kui koekahjustuste läbi.
Cadwell järeldab, et noroviirus täitis mingil määral kaitsvat rolli. Täpsem analüüs kinnitas, et noroviirus mõjutas tõepoolest interferoon alfana tuntud valgu vahendusel hiire immuunsüsteemi vastust. Töörühm rõhutab samas, et inimeste viiruste raviotstarbel rakendamine pole mõistlik ning pigem tuleks proovida nende kasulikku mõju jäljendada. Kindlasti ei tohiks üritada end noroviirusega nakatada.
Samuti jääb ebaselgeks, millisel määral saab tulemusi inimestele üle kanda. Viiruseid märgatakse tihti näiteks noorte laste seedeelundkonnas, samas ei kaasne nendega tavaliselt mingisuguseid kahjulikke sümptomeid. Sarnaselt võib viirusi näha intensiivse antibiootikumikuuri läbinud inimeste seedekulglas, mis viitab, et osa viirustest täidab teatavat kaitsvat või kasulikku rolli.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Nature