Mitmed vähijuhtumid taanduvad halvale õnnele
Pea igale vähidiagnoosile järgneb küsimus miks?. Erinevat tüüpi vähkide esinemissagedust ja pikaealiste tüvirakkude jagunemiste koguarvu vahelisi seoseid uurinud teadlased märgivad uues töös, et mitmete vähitüüpide puhul võib kahel kolmandikul puhkudest süüdistada juhuslikke mutatsioone ja halba õnne.
Iga kord kui mõni rakk jaguneb, leidub väike võimalus, et pärilikkusaine kopeerimisel tehakse mõni viga. Kuigi tavaliselt pole mutatsioonidel ei kasulikku ega kahjulikku mõju, võib see aeg-ajalt viia siiski kontrollimatult vohavate vähirakkude sünnini. Kuigi puhttehniliselt võib see juhtuda iga rakuga, otsustas Cristian Tomasetti koos kolleegidega keskenduda pikaealistele tüvirakkudele.
Töörühm oletas, et mida rohkem neid koes leidub, seda tõenäolisem on piirkonnas ka vähi teke. Kui näiteks kaksteistsõrmikus toimub inimeste eluea vältel keskmiselt 10E10 tüviraku jagunemist, siis käärsooles võib näha neid sada korda rohkem.
Tomasetti uuris kokku 31 erinevat vähivormi ja leidis, et neist 22 seostuvad tugevalt koes nähtavate rakujagunemiste koguarvuga. Nende hulgast võis leida nii leukeemia kui pankrease-, luu-, munandi-, emaka- ja ajuvähi. Seevastu näiteks naha-, käärsoole- ja kopsuvähki haigestumist mõjutasid tugevalt pärilikkus ja keskkonnategurid. Kokkuvõtlikult leidsid autorid, et 65 protsenti kõigist vähijuhtudest võib seostada juhuslike mutatsioonidega.
Autorid tõdevad tulenuste põhjal, et kuigi eluviisi muutused, näiteks suitsetamisest loobumine, aitab vähki haigestumise riski selle teatud vormide korral vähendada, ei pruugi see teiste puhul olla niivõrd tõhus. Nõnda tuleks keskenduda taoliste vähkide võimalikult varajasele avastamisele.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Science