Soolebakterid mõjutavad immuunvastust
Igal aastal haigestuvad hooajalisse grippi miljonid inimesed, kellest peavad haigusele alla vanduma 300-500 tuhat. Täielikult kaitstud pole ka end ringlevate viiruse tüvede vastu vaktsineerinud inimesed. Ajakirjas Cell ilmunud töö vihjab, et vaktsiinist tuleneva kaitsva immuunvastuse ulatust mõjutavad soolebakterid.
Inimese mikrobioom pälvib järjest enam tähelepanu. Selle heaolu on seostatud muu hulgas toiduallergiate olemasolu või puudumise, diabeediga ja ülekaalulisuse riskiga. Samuti on leitud vihjeid, et kehas elavad mikroobid ja bakterid mõjutavad ka seda, kuidas organism nakkustele reageerib. Hiirtega tehtud katsetes on tähele pandud, et steriliseeritud soolestikuga närilised kalduvad kergemini grippi nakatuma. Nähtuste taga olev sündmusteahel polnud aga selge.
Kolm aastat tagasi leidis Emory ülikoolis resideeriv värske töö üks juhtivautor Bali Pulderan, et gripivaktsiini manustamisega kaasnevalt hakkasid vererakud tootma ka valku nimega TLR5, mis aitab harilikult kaitsta keha bakterite, mitte viiruste eest, registreerides nende väliskesta katvat valku. Kuigi Pulderan pidas seda pigem kokkusattumuseks, kahtlustas ta, et antikehasid tootvad B-rakud saavad bakteritelt signaale, mis ergutavad neid gripiviiruse vastu kaitsebarjääre looma.
Uued katsed annavad mõista, et see peab paika, vähemalt hiirte puhul. Pulderan tegi katseid kolme puuduliku mikrobioomiga hiirte grupiga. Esimestel hiirtel oli genoomist kõrvaldatud geen, mis TLR5 retseptorit kodeerib. Teisi hiiri kasvatati täielikult steriilsetes tingimustes, mille kolmandate sisemusest hävitati mikroobid antibiootikumidega.
Kui nädal pärast hiirte vaktsineerimist leidus nende kehas võrreldes kontrollgrupiga kaheksa korda vähem antikehi, siis kuu aega hiljem oli neid umbes samal määral. Ent ligikaudu kolme kuu pärast võis märgata, kuidas mutanthiirte organismis antikehade hulk olulisel määral langema hakkas. Viimane vihjab, et terve mikrobioom on vaktsiini mõju pikkuse seisukohast sõltuvalt vaktsiinist küllaltki oluline. Nähtud mustrid polnud niivõrd hästi eristuvad kollapalaviku vaktsiini puhul, kuid olid sama selged lastehalvatuse vaktsiini puhul.
Kuigi tulemused viitavad vaktsineerimise edukuse ja mikrobioomi vahelisele seosele, nendib töörühm, et veenvamate tulemusteni jõudmiseks oleks veel tarvis uurida, kuidas see hiirte nakatumist mõjutab ja teha inimkatseid.
Uurimus ilmus ajakirjas Cell.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Cell