Mis muutis näod unikaalseks?
Inimeste hulgas on pea iga nägu ainulaadne. California ülikooli teadlaste hinnangul pole nähtav mitmekesisus juhuslik ning selleni on viinud liigi sotsiaalsest loomusest tulenev vajadus indiviide kerge vaevaga üksteisest eristada.
Michael Sheehan ja Michael Nachman otsustasid esmalt proovile panna igapäevaselt silma hakkava tähelepaneku, et enamike kehaosade proportsioonid on omavahel kooskõlas. Näiteks kalduvad pikemad käelabad käima käsikäes laiemate kämmaldega. Näo üksikosade puhul on taoline harmoonia aga pigem erandiks. Suure ninaga inimestel võib olla ka kitsas suu ja väikesed silmad. Kinnitust pakkus USA kaitseväe andmebaas, kuhu oli koondatud 1988. aastal riiki teeninud inimeste üksikasjalikud mõõtmed, mida kasutati toona varustuse standardiseerimiseks.
Julgustust saanuna võttis paar vaatluse alla 1000 Genoomi Projekti käigus järjestatud 836 erinevatesse rassidesse kuuluva inimese genotüübi, keskendudes 59 pärilikkusaine lõigule, mida on eelnevalt seostatud näo arenguga. Sheenan ja Nachman leidsidki, et neis esines rohkem variatsioone, kui näiteks pikkusega seostatavates geenides. Paar jõudis sarnasele järeldusele ka neandertallaste ja Denisova inimeste pärilikkusaine lõike uurides
Sheenan ja Nachman järeldavad selle põhjal, et evolutsioon on nüüdisinimeste ja nende eellaste nägude ainulaadsust soosinud juba pikka aega. Samuti seostavad nad seda vajadusega hõlpsasti ühte inimest teisest eristada. Eriti arvestades liigi suhteliselt sotsiaalset eluviisi. Ent nähtavat mitmekesisust aitaks selgitada ka erinevates piirkondades elamiseks kohastunud inimpopulatsioonide hilisem segunemine. Samuti suudavad suhteliselt sarnaste nägudega olendid, näiteks lambad, üksteisest suurema vaevata ära tunda.
Paar eelistab aga siiski identiteedi signaliseerimise hüpoteesi ja toob näiteks pesahierarhiaga perekonda Polistes kuuluvad herilased, kes üksteist näo abil ära tunda suudavad, ja koduhiirte seksuaalse valiku.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Nature Communications