Lootus gravitatsioonilainete tabamisest hakkab kuhtuma
Linnutee galaktika tolmujaotust kaardistanud Plancki satelliidi vaatlusandmed viitavad, et märtsis BICEP2 töörühma poolt avaldatud teade gravitatsioonilainete tabamisest seisab arvatust ebakindlamal alusel. Sarnase jälje oleks võinud jätta ka Galaktikas leiduvad tolmuosakesed.
Selle aasta märtsis teatas lõunapoolusel asuva BICEP2 raadioteleskoobi poolt kogutud andmeid analüüsinud kollektiiv, et on märganud mikrolaine taustkiirguses pööristele sarnanevat mustrit. Töörühma leidis pärast üksikasjalikku analüüsi, et polarisatsiooni taga olid vahetult pärast Suur Pauku vallandunud gravitatsioonilained. Kuigi aegruumi enda võnkuma panevaid laineid vabaneb teoreetiliselt ka tänapäeval, pole neid niivõrd kerge avastada.
Lisaks pakkusid varajasest universumist pärinevad gravitatsioonilained tõestust tänapäeva kosmoloogilise mudeli ühele tugisambale – inflatsioonile. Universumi paisus pärast selle teket isegi tänasega võrreldes ülikiiresti. Piisavalt kiiresti, et see tänapäeval lamedana tunduks.
Töörühm tunnistas toona, et sarnase signaali oleks võinud jätta ka kosmiline tolm. Ent samas pidasid nad võimalust küllaltki tühiseks, sest oletasid, et vaatluse alla võetud taevapiirkonnas leidub seda gravitatsioonilainetele iseloomuliku signaali matkimiseks liiga vähe. Oletus põhines toonaseks Plancki poolt kogutud andmete üldistamisel. Kogu taevast polnud satelliit jõudnud veel selleks hetkeks üksikasjalikult kaardistada.
Veebikeskkonnas ArXiv avaldatud töös teatab aga Plancki kollektiiv, et tolm polariseerib BICEP2 poolt uuritud taevalapil mikrolaine taustkiirgust siiski olulisel määral. Tolmu arvele saaks kirjutada valdava enamiku töörühma poolt nähtud signaalist. See ei välista siiski, et sellest osa gravitatsioonilainetele viitab. Samuti põhineb värskelt avaldatud analüüs sagedusel 353 gigahertsi nähtud polarisatsiooni laiendamisel BICEP2 poolt vaatlustel kasutatud sagedusele, milleks oli 150 gigahertsi.
Nii või teisiti annab Plancki uus tolmujaotust peegeldav kaart aimu, kus galaktikas peenosakesi kõige vähem leidub ja seeläbi gravitatsioonilainete tekitatav polarisatsioon kõige märgatavam oleks, mis on BICEP2 tulemuste kinnitamiseks hädavajalik. Järgmine küsimusse selgust tuua võiv Plancki analüüs ilmub selle aasta novembris.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa