Vastleitud eksoplaneet asub jäätumispiirist kaugemal
Astronoomid on avastanud seni pikima tiirlemisperioodiga varjutusmeetodi abil leitud Päikesesüsteemist väljaspool asuva planeedi. Kepler-421b aasta kestab 704 päeva ehk veidi kauem kui Marsil.
Tegu ei ole samas pikima tiirlemisperioodiga planeediga, mis üleüldse seni leitud. Selle aasta mais teatasid astronoomid, et teinud ülesvõtte planeedist GU Piscium b, mille aasta on Maa omast 163 000 korda pikem. Küll on aga Kepler-421b pikima tiirlemisperioodiga planeet, mille olemasolu on kinnitatud varjutusmeetodiga.
Kepleri kosmoseteleskoop pidi märkama väikeseid regulaarseid langusi ja tõuse tähelt Kepler-421 Maani jõudva valguse hulgas. Mida kaugemal planeet tähest asub, seda väiksemaid muutusi tuleb planeedi leidmiseks taustamürast eristada. Planeedisignaali võivad matkida ka teised tähed ja tähe enda aktiivsus. Nõnda tiirleb enamik varjutusmeetodi abil leitud eksoplaneetidest tähtede vahetus läheduses.
Kepler-421b leidmise muudab oluliseks asjaolu, et see tiirleb planeedisüsteemi jäätumispiirist kaugemal. Tähele lähenedes muutub selle kiirgusvoog järjest tugevamaks ja valgus kannab piisavalt energiat, et veejääd keema ajada. Viimase mõjul olid ka Päikesesüsteemi kiviplaneedid tekkides suhteliselt kuivad.
Jäätumispiirist kaugemal saavad jäätükid aga suuremateks tolmusteks jääpallideks kasvada, mille gravitatsioon muutub viimaks piisavalt tugevaks, et hoida lahkumast ka gaasilisi ühendeid. Viimaks kasvavad taevased kerad Jupiteri, Saturni ja Neptuuni meenutavateks gaasihiidudeks.
Ligikaudu 3,45 aasta jooksul tehtud vaatlused näitavad, et planeedi suurus on võrreldav Päikesesüsteemis tiirleva Uraaniga, ületades Maad läbimõõdult neli korda. Kuna ka orbiidi eksentrilisus meenutab Uraani oma, oletavad astronoomid, et see on ka muus osas Päikesesüsteemi välisplaneedi sarnane. Albeedo põhjal võib seeläbi hinnata, et selle pinnatemperatuur on -90 °C Celsisuse järgi.
Planeeti kirjeldatakse ajakirjas Astrophysical Journal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: ApJ