Rändlinnud saavutavad lennuvormi trennita
Toimetas Laur Kanger
Inimeste puhul peetakse katset igasuguse treeninguta maratoni joosta selgeks enesetapuks. Briti teadlaste uuringust selgub aga, et valgepõsk-lagled just nii toimivad. Lagled söövad enne rännakut kõvasti, lihased koguvad massi ja 2500kilomeetrine reis Arktikast Edela-Šotimaale möödub linnutiivul, vahendab Physorg.com. Lindude hea vormi saladusele jälile jõudmine aitaks inimesi, kes on hädas koormuseta lihaste kärbumisega.
Teadlased olid eelnevalt välja arvutanud, et kui valgepõsk-lagled lendaksid iga päev 22 minutit, oleks see piisav treening, et sügisene ja kevadine rändelend üle elada. Samuti on teadlased täheldanud, et enne suurt rändelendu lähevad lindudel lihased tublisse toonusesse. Polnud aga täpselt teada, kuidas see neil õnnestub.
Kuna lindude lihased on paljuski samasugused kui inimestelgi, oli teadlaste loogiline eeldus, et ju peavad ka nemad toonuse saavutamiseks kõvasti trenni tegema. Ometi näitavad vangistuses hoitud lindudelt kogutud andmed, et see eeldus ei pea sugugi paika. Tuleb välja, et lindude lihased paisuvad justkui iseenesest, hoolimata sellest, kui palju nad lendavad.
Teadlased otsustasid teha selguse saamiseks katse. Selleks valisid nad välja kuus valgepõsk-lagle ja jälgisid neid terve aasta jooksul iga päev. Täpsemalt mõõdeti selle aja vältel lindude pulssi, et teha kindlaks, kui pikalt linnud lendamisega tegelevad.
Andmed näitasid, et lendamine on lagledele väga raske töö. Kui rahuolekus mõõdeti lindude pulsisageduseks 80 lööki minutis, siis lennu ajal oli see 400. Seejuures ei kulutanud linnud enne rände algust lendamsele sugugi rohkem aega, kui mistahes muul ajal. Ajakirjas Biology Letters avaldatud tulemused tunduvad uskumatud, kui arvestada seda, et rände ajal lendavad linndu teinekord 24 tundi järjest ning läbivad 2500 kilomeetrit kõigest ühe nädalaga.
Kuigi linnud ei tee ekstra lennutunde, on teadlastel oletus, et nende lihaseid võib treenida seegi, kui nad enne rände algust end paksuks söövad. Suurema massiga lendamine pakub lisakoormust. Nii on tegu justkui passiivse treeninguga.
Teised teadlased on leidnud, et enne rände algust tõuseb paljude lindude ainevahetuses tähtsate komponentide tase. Sellelgi pole täheldatud seost ekstra treeninguga. Seega võib veel oletada, et lennulihaste justku iiseeneslik tugevnemine võib olla seotud näiteks hormoonidega. Just selle kontrollimisele kavatsevad teadlased edasises uurimistöös keskenduda.
Lindude trenninippide tundma õppimisest võib kasu tõusta näiteks astronautidele ja voodihaigetele, kellel kipuvad koormuseta jäänud lihaskoed kärbuma.