Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Kiireimad meetmed kliimamuutuste aeglustamiseks
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
Goddard'i Kosmoseteaduste instituudi initsiatiivil läbiviidud koonduurimus sõelus 400 peamiselt erineva metaani -ja tahma emissioonide vähendamiseks võimaliku meetme hulgast välja 14 efektiivsemat, mille tulemusena oleks sajandi keskpaigaks prognoositud kliimasoojenemine 0,5 C° võrra väiksem.Süsinikdioksiid on peamise kasvuhoonegaasina tuntust kogunud juba aastaid. Stanfordi ülikooli teadlaste arvutuste kohaselt on 48% inimtekkelisest kasvuhooneefektist tingitud just CO2 emissioonidest. Teistest põhjustest eristab seda aga selle pikaajaline mõju, mis võib ulatuda tuhandete aastateni. Seetõttu on enamik teistest kasvuhoone- efekti põhjustavatest ühenditest nagu metaan ja must süsinik (tahm) jäänud tahaplaanile.
Pikemas perspektiivis tekitab tahm 16% kasvuhooneefektist ning metaan 14%. Samas on lühiajaliselt ehk 20 aasta plaanis nende mõju süsinikdioksiidi molekulidest isegi suurem. Kliimasoojenemist saaks kiiremini pidurdada just nende ühendite emissioonide vähendamisel. NASA Goddard'i Kosmoseteaduste instituudi klimatoloogi Drew Shindell'i juhitud rahvusvaheline töörühm uuris 400 meedet, kuidas see regiooniti võimalik oleks. Selgus, et neist 14 rakendamisel väheneks emissioonide hulk 90% võrra. Meetmetega kaasneks otsene majanduslik kasu.
Pooled abinõudest näevad ette õhku paistava metaani hulga vähendamist. Eelkõige on see seotud söe -ning teiste fossiilsete kütuste kaevandamisega arengumaades, kus lademetes leiduvates gaasitaskutes paiknevad lenduvad süsinikühendid lihtsalt atmosfääri suunatakse. Potentsiaalselt oleks võimalik vabanevat metaani kütusena kasutada. Sellele lisanduks peamiselt riisiväljade regulaarne kuivatamine vähendamaks metaanitootvate bakterite hulka. Metaan mõjutab piirkondlikult osooni taset, mille kõrge kontsentratsioon vähendab omakorda viljasaake kordades.
Madalam osoonitase vähendab selle mürgisuse tõttu survet kohalikule tervishoiusüsteemile. Sellest enam saab valdkonna kulutusi kärpida õhku paisatava tahmakoguse vähendamisega. Mil peamiselt hõlmab see energeetikas kivisöe põlemisjääkide paremat filtreerimist, lisandub sellele autode heitgaaside hulga vähendamine. Atmosfääris mõjutab tahm kohalikus hüdrosfääris toimuvat veeringlust. Hiina areneva tööstuse tõttu on juba muutunud Kagu-Aasia mussoonvihmade perioodid. Ettearvamatud põuad ja hoovihmad survestavad põllumajandust.
Must tahm vähendab lisaks liustikele langedes nende albeedot, mille tõttu kiirgab vähem päikesevalgust tagasi kosmosesse. Selle tulemusena sulavad ka liustikud kiiremini. Meetmetel oleks seega eriliselt suur mõju Pakistani ja India piirkondadele, mis sõltuvad liustike sulaveest. Töörühm viis lisaks läbi hinnangulised arvutused, kui palju raha kuluks meetmete elluviimisele ning kui suur on nendest tulenev kasu. Samas tõdes töörühm, et osade meetmete puhul saab tõenäoliselt nende elluviimisel takistuseks asjaolu, et neist ei võida otseselt nende rakendaja.
Juhul, kui 2030. aastaks suudetaks metaani emissioone vähendada 110 teragrammi (10E12) võrra, oleks selle maksumus 1175€ tonni kohta. Madalama eesmärgi korral, milleks oleks 90 teragrammi, kujuneks hinnaks 196€ tonni kohta. Samas oleks meetmete rakendamisest saadav tulu halvimal juhul sõltuvalt turuhindadest 860€ ning parimal juhul isegi 3915€. Enamikel juhtudel kataks tarvitusele võetava abinõu maksumuse otseselt selle rakendamiselt saadav tulu.
Õhku paisatava tahmakoguse drastiline vähendamine sõltub eelkõige poliitilisest tahtest, mitte rahast. Selle jaoks tuleks näiteks peamiselt Aasias ning Aafrikas kehtestada sõidukite emissioonidele rangemad piirangud nagu Euroopa Liidus. Tahma emissioonides mängivad suuremat rolli ka üksikute majapidamiste toiduvalmistamiseks kasutatavad kolded. Rahaline võit peegelduks efektiivsuse kasvus. Kokkuvõtlikult oleks tahma vähendamisel vabanev kapital hinnanguliselt 4,2 biljonit eurot, millest suurema osa moodustaks tervishoiust tulenev kokkuhoid.
Eelnevas analüüsis ei peegeldu kliimamuutuste aeglustumise tõttu potentsiaalselt ära jäetavad kulutused. Töörühm kasutas kolmedimensioonilist ehk keerukaimat kliimamudelit, milles arvestatakse nii atmosfääri, -kui ka ookeani-ringlusega ning nende omavahelise vastastikmõjuga. Sajandi keskpaigaks suudetaks selle kohaselt meetmetega kliimasoojenemist pidurdada 0,5 C° võrra. Viimane võib olla piisav vältimaks üle 2 C° soojenemist, mille tagajärjed oleksid katastroofilised nii majandusele, kui ka praegusele biosfäärile.
Abinõud mõjutavad ka prognoositud keskmist temperatuuritõusu Eesti territooriumil. Sajandi keskpaigaks oleks see 0,96 C° võrra väiksem. Eestist eespool asetsevad potentsiaalselt välditava temperatuuritõusu suuruse poolest veel üheksa riiki, nende hulgas ka Vene Föderatsioon ning Euroopasse kuuluvate riikide seast Bulgaaria.
Üksikud meetmed on järgnevad:
Riisipõldude regulaarne õhutamineUmbes 12% maailma metaani emissioonidest on tingitud riisikasvatamisest. Paigal seisev vesi loob metaanitootvatele bakteritele suurepärase elukeskkonna. Töörühma mudeli kohaselt vähendaks põldude kord hooaja jooksul kuivaks laskmine vabaneva metaani hulka umbes 2%.
Fossiilsete kütuste töötlemise efektiivsemaks muutmine
Enamikel juhtudel vabaneb fossiilse kütuse kasutatavaks muutmisel ka metaani. Tööstusriikides suudetakse see umbes 90% ulatuses kinni püüda ning seda energiatootmiseks kasutada. Arengumaades jääb vastav näitaja harilikult maksimaalselt 20% piirimaile.
Prügimägedelt metaani kogumine
Bakterid, mis prügi lagundavad, toodavad samas ka metaani. Enamikel juhtudel satub see pärast vabanemist atmosfääri. Selle kogumine ning elektrijaamades põletamine vähendaks metaani emissioone 8% võrra.
Söekaevandustest metaani kogumine
Enamikel juhtudel juhitakse arengumaades plahvatusohtlik metaan kaevandustest ventilatsioonisüsteemi lihtsalt atmosfääri. Selle asemel oleks võimalik seda kokku koguda ning põletada. Enim võidaks meetmest Hiina.
Gaasitorude parandamine
Suur osa maagaasi transportimiseks kasutatavatest võrgustikest on vananenud põhjustades laiaulatuslikke metaani lekkeid. Suurimad saastajad on Vene Föderatsioon, USA ja Ukraina.
Biojäätmete komposteerimine
Suur osa biojäätmetest satub prügimägedele, kus need lagunedes metaani toodavad. Nende ülejäänud prügist eraldamine võimaldaks viia need jäätmejaamadesse, kus neid eralduva metaani põletamisel elektritootmiseks kasutada saaks. Kogu inimtegevuse tõttu vabanevast metaanist moodustab see 22%.
Reoveejaamade efektiivsuse tõstmine
Enamikes puhastusjaamades kasutatakse katmata settebasseine, puudujääke esineb ka ülevoolu kontrollis ning kanalisatsioonis. Lisaks puhtamale veele suudetaks metaani emissioone süsteemide efektiivsuse tõstmisel vähendada 1% võrra.
Loomakasvatusel eralduva metaani hulga vähendamine
Ainuüksi lihakarja kasvatusel vabaneb aastas 80 miljonit tonni metaani moodustades kogu inimtegevuse tõttu vabanevast metaani hulgast veerandi. Kasutatava sööda muutmine ning loomade sõnnikuhoidlate katmine metaani kogumiseks vähendaks emissioone 2% võrra.
Põllumajandusliku maa põletamise keelamine
Peale koristamist põllule jäävate viljajääkide põletamine on maa puhastamiseks ning väetamiseks üle kogu maailma laialt levinud. Samas vähendaks tegevuse keelustamine õhkupaisatavat tahmakogust 7% ning metaani hulka 1% võrra.
Rangemad piirangud kasutatavatele kütustele ning sõidukitele
Peamiselt Aasias ning Aafrikas kasutatavatel sõidukitel puuduvad heitgaaside väljalaskesüsteemidel korralikud filtrid. Samuti puudub tihti ligipääs puhtamatele kütustele. Kõikide sõidukite Euroopa standarditega vastavusse viimine vähendaks tahma emissioone 18% võrra.
Toiduvalmistamiseks puhtamate kollete kasutamine
Peamiseks probleemiks Aasias ning Aafrikas. Arvatakse, et küttekolletest vabaneva tahma tõttu sureb aastas pelgalt hingamishaigustesse 1,6 miljonit inimest. Puhtamad kolded vähendaksid peenaerosoolide hulka globaalselt umbes veerandi võrra.
Koksipõletusjaamade moderniseerimine
Suures osas arengumaades kasutatakse kivisöe töötlemiseks traditsioonilisi ahje, hoolimata sellest, et vähem saastavamatest alternatiividest. Kõigi maailma koksipõletusjaamade uuendamine vähendaks tahma emissioone 3%.
Telliskividetehaste uuendamine
Telliste valmistamisel vabaneb traditsiooniliste valmistusviiside korral tahma äärmiselt palju. Suurimaks probleemiks on see Aasias. Uuemate meetodite rakendamisel väheneks õhku paisatava tahma hulk ligikaudu 4%.
Raskeveokite hulka vähendamine
Märkimisväärne osa kaubavedudest toimub peamiselt Aasias ja Aafrikas maanteedel, kus kasutatakse selleks suuremaid diiselkütuse jõul liikuvaid kaubaveokeid. Alternatiivide kasutamine vähendaks õhku paisatava musta süsiniku hulka mõne protsendi.
Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science.