Montréali protokoll aitas soojenemist pidurdada
Maailma keskmine õhutemperatuur on viimase 15 aasta jooksul tõusnud aeglasemas tempos, kui tugevnev kasvuhooneefekt seda 1990. aastate alguses ennustada lubas. Rahvusvahelise töörühma analüüs näitab, et osa aeglustumisest saab kanda Montréali protokolli jõustumise arvele, kuid pelgalt sellest lahknevuse selgitamiseks ei piisa.
Pea 30 aastat tagasi kinnitatud Montréali protokoll on ajaloo üks edukamaid rahvusvahelisi keskkonnaleppeid. Freoonide toimel kiiresti pooluste kohal laienevad osooniaugud sundisid valitsusi klorofluorosüsinike kasutamist jõuliselt piirama. Ent lisaks osooni lagundavale toimele on freoonide näol tegu ka süsihappegaasist kümme tuhat korda tugevamate kasvuhoonegaasidega. Atmosfääris keskmiselt sada aastat püsivad ühendid püüavad infrapunakiirgust lõksu lainepikkustel, milledel teised kasvuhoonegaasid soojuskiirguse suhtes läbipaistvad on.
Fransisco Estrada töörühma rakendatud lähenemisviis erineb kergelt tavapärasest, kus kliimamudelite kõrvalekallet sirgjoonelisest trendist seostatakse välise survestajaga. Selle asemel käsitles ta kolleegidega mineviku temperatuuri ja kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõusu etteennustavate trendidena, milles esineb katkestusi. Katkestuspunktide kokkulangevus sundis teda soojenemist siduma otseselt inimtegevusega.
Töörühm leidis seeläbi minevikust mitmeid perioode, kus sõjad ja majanduslangus tööstuse poolt emissioone vähendanud on. Nende seas oli ka 1940-60 aset leidnud temperatuuri tõusu stabiliseerumine, mida on seostatud loomuliku muutlikkuse ja Euroopa taastuvate tööstuste poolt õhku paisatud päikesekiirguse peegeldumist soodustavate aerosoolidega.
Analüüsi kohaselt vähendas Montréali protokoll freooni emissioonide kärpimise läbi prognoositud temperatuuri tõusu 0,1 °C võrra. Väiksema panuse lisas sellesse alates 1990. aastatest muutunud põllumajandusmeetoditest tingitud metaaniheitmete vähenemine. Siiski ei piisa sellest nähtud soojenemise aeglustumise täielikuks selgitamiseks, mis sunnib põhjuste ringi laiendama. Viimastel aastatel ilmunud töödes on peamiste võimalike põhjustena nähtud soojuse süvaookeanis talletumist ja La Niña põhjustatud Vaikse ookeani pinnakihi jahenemist.
Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.