Pügmeerahvaste väiksus on kujunenud rööbiti
Vihmametsades elavad väikest kasvu rahvad pügmeed, kelle seas ei ole ka täiskasvanud mehed keskmiselt palju pikemad kui 1,5 meetrit. Neid rahvaid on õige mitu – akad, mbengad ja batvad. Võib tekkida õigustatud küsimus, kas nende väike kasv on põhjustatud eelkõige omavahelisest sugulusest või on see neil hoopis üksteisest sõltumatult välja arenenud keskkonnategurite toimel.
See viimane rööbiti kujunenud sarnasuse ehk evolutsioonilise konvergentsi hüpotees on saanud tuge tähelepanekust, et ka Kagu-Aasia vihmametsades võime kohata väikesekasvulisi rahvaid, kes vaevalt ju Kesk-Aafrika pügmeerahvaste sugulased saavad olla. Nüüd on see hüpotees uut toetust saanud ka geeniteadlaste töödest.
George Perry Ameerika Ühendriikide Pennsylvania ülikoolist ja ta kolleegid võrdlesid kahe pügmeerahva – Ugandas elavate batvate ning Kamerunis ja Gabonis elavate bakade – geene ja leidsid, et väikese kasvu geenivariandid on neil rahvail kujunenud teineteisest sõltumatult.
See tähendab, leiavad nad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et ilmselt on keskkonnaolud väikesekasvulisuse kujunemiseks evolutsioonilist survet avaldanud ehk teisisõnu, vihmametsas elades paistab väike kasv miskipärast kasulik olevat. Milles see kasu seisneb? See on küllap juba mõne teise uurimistöö teema.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: PNAS