Norra arheoloogid leidsid muistse suusa
Kliimasoojenemise tõttu nähtav liustike taganemine pole üdini halb. Norra arheoloogid on suvega leidnud enam kui 390 jääst välja sulanud muistist, muu hulgas ka 1300 aasta vanuse suusa.
Peaaegu ideaalselt säilinud 172 sentimeetri pikkune suusk tuli päevavalgele Reinheimeni rahvuspargist. Kiirelt lumel liikuda võimaldav puust lauake meenutab kujult varem Soomest leitud keskaegset suuska, mille keskosas asuva mõhna külge on kinnitatud nahast rihmad, millega sai seda jalanõude külge siduda. Radiosüsiniku meetodil põhineva vanusehinnangu kohaselt valmistati abivahend 1300 aasta eest.
Samuti leiti suvel 1900 meetri kõrguselt ruunidega kaetud enam kui tuhande aasta vanune sau, mille sarnaseid on seni päevalgele tulnud ranniku lähistel asuvatest asulakohtadest. Ruunikirja uurimisele spetsialiseerunud teadlased pole suutnud kirja veel seni dešifreerida. Leidudest kõige vanemateks võib pidada puidust nooli, milles ühe vanus ulatub 6000 aastani, mil teised valmistati 2800-3000 aastat hiljem. Lisaks leiti paar nuga, puidust käepidemeid, konte, jalanõusid ja tekstiilitükke.
Arheoloogide sõnul võisid muistised niivõrd kõrgele ja seeläbi suhteliselt eluvaenulikesse paikadesse sattuda kahel viisil. Põhjapõdrad otsivad suve kuumematel päevadel mägedest varju, mis andis ka toonastele küttidele motivatsiooni kõrgemale mäkke ronida. Alternatiivselt kulgesid mõned teerajad üle kõrgemate mägede. Rännakute käigus kaotatud esemeid ei vaevutud pikalt otsima.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa