Turvalisi kõnesid pakkuv turg on tärkamas
Ilmselt on tänaseks alles vähe neid inimesi, kes arvavad, et telefoniga helistamine tähendab kõnet kahe inimese vahel.
Kui Saksamaa kantsleri Angela Merkeli telefonikõnede pealtkuulamisskandaal jäi kellegi jaoks kaugete maade poliitikaks, siis vahest Urmas Paeti ja Catherine Ashtoni vahelise kõne jõudmine avalikku meediasse peaks veenvalt tõestama, et telefoniga helistamine on avalik suhtlus. See pisike asjaolu omab huvitavaid juriidilisi tagajärgi, sest avalikuks peetava vestluse sisu ei kuulu kaitse alla, samas kui isiklikku vestlust seadus kaitseb.
Hoolimata sellest, et telefonikõnet võiks vaadelda kui kahe inimese vahelist avalikku üle õue karjumist, köeb meis endiselt soov omada privaatset ruumi, milleks ei pea vestluspartneriga sulguma kuhugi kinnisesse ruumi, mille nurgas on voolav kraan võimaliku pealtkuulava mikrofoni segamiseks. Tahaksime hoida telefonivestluse samuti helistaja ja vastaja vahelise asjana.
Kuna sellise soovi rahuldamisega on võimalik teenida tulu, oli vaid aja küsimus, kuni keegi hakkab pakkuma turvalisema helistamise lahendusi. Ühe sellisega tuli möödunud nädalal päevavalgele Los Angeleses asuv Freedompop, mis pakub huvilistele 189 dollari eest privaatsust kaitsvat nutitelefoni. Telefoni nimeks on „Snowdeni telefon“ viitega vajadusele ja salastatuse tasemele, mida Edward Snowdeni infoleketega on inimesed teadvustama hakanud.
Kuna suured televõrgu operaatorid ei ole klientide kõnede kaitsmisest huvitatud, vaid eelistavad tulusat koostööd jõuorganitega, töötab uus telefon üle interneti ja kasutab sidevahetuse krüpteerimiseks telefoni istutatud tarkvara. Põhimõtteliselt on tegemist analoogse krüpteerimisega, mida kasutatakse pangakaartide tehingute kaitsel. Tehniliselt on aga tegemist vanema põlvkonna Samsungi telefoniga, mille tarkvara on vastavalt modifitseeritud. Tõenäoliselt Edward Snowden ise seda telefoni ei kasutaks, sest tema on nii kõrge väärtusega sihtmärk, mille pealtkuulamiseks jääb kirjeldatud lahendus kardetavalt puudulikuks.
Kartlikemate helistajate jaoks on olemas tummisem alternatiiv, mida on hakatud nimetama “Merkeli telefoniks”. Äsja Saksamaal, Hannoveris alanud Cebiti tehnoloogiamessil tutvustati pärast pealtkuulamisskandaali kantsleri käsutusse antud uut kõnevahendit. See on Kanada firma Blackberry modifikatsioon, mis töötab üle avaliku telefoniside võrgu. Ettevõte Secusmart loodud lahendus koosneb telefonis töötavast tarkvarast ja kohalikust teisaldatavast ja spetsiaalselt ettevalmistatud mälukaardist.
Telefoni eest küsitakse 2000 eurot ja teenus läheb täiendavalt ühe kliendi kohta maksma kümme eurot kuus. Esialgu on see saadaval ainult Saksamaal. Samas näevad tootjad ette kava tarkvaraplatvormi laiendada katmaks nii Androidi-, iOSi- kui Windowsi-põhiseid telefone. Teenuse levik muudesse maadesse sõltub ilmselt riikide nõusolekust lubada inimestel hoida oma kõned privaatsetena.
See on omapärane teema, mis tahab varju hoiduda, sest hoolimata rahva ilmsest soovist eelistavad poliitikud oma valijatele sellel teemal teatrit mängida. Paraku on teemast saanud nn avalik kaup ja selle kaudu kujutab see paljudele ettevõtjatele potentsiaalset teenimisvõimalust.
Toodud kaks näidet on vaid esimesed märgid saabuvast kultuurimuutusest. Kui esialgu saavad turvaliselt rääkida tähtsamad ninad ja teenuse eest peab maksma krõbedat hinda, siis mõne aasta pärast on tegemist juba laiatarbe kaubaga. Riik loob metsikuks muutunud pealtkuulamise kaudu uut tarbimist, muutes kodanike elu kallimaks, kahjuks aga mitte turvalisemaks.
Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal