Richard III elas kuninglikku elu
Kahe aasta eest Leicesteri autoparkla alt leitud Inglismaa kuninga Richard III säilmete keemilise koostise analüüs näitab, et mehe elustiil muutus pärast troonile tõusmist oluliselt suursugusemaks. Toidulaualt võis leida nii luiki kui haigruid, samuti jäi kuningas iga päev umbes pudeli veini.
Briti geoloogiateenistuse keemikud eesotsas Angela Lambiga võtsid analüüsis aluseks strontsiumi, lämmastiku, hapniku, plii ja süsiniku teisendid ning uurisid, kuidas nende suhteline sisaldus mehe hammastes, ribides ja reieluus Richard III elu jooksul muutus. Sarnaselt puuringide uurimisele on võimalik isotoopide suhtelise sisalduse määramisega kindlaks teha, kus inimene peamiselt elas, mida ta sõi ja jõi ning milliste reostusallikatega ta kokku puutus.
Hammaste keemilise koostise põhjal täheldas Lamb, et oma seitsmendaks eluaastaks oli tulevane kuningas kolinud saare keskosas asuvast Fotheringay lossist piirkonda, mille pinnase aluskivimid olid vanemad ning kus sadas rohkem vihma, tõenäoliselt Walesi.
Noorukieas sattus Richard III aga taas saare idaossa, kus oli tema toidusedel iseloomulik tüüpilisele kõrgemasse klassi kuuluvale aristokraadile. Ulatuslikumat muutust võis märgata kahel viimasel eluaastal, mil mees troonile tõusis. Toidulaud täienes luikede, kurgede ja haigrutega, samuti tõusis mageveekalade osakaal. Reieluu ja ribi keemiline koostis andis lisaks mõista, et Richard III hakkas üha enam joogiks veini tarvitama, juues keskmiselt pudeli päevas.
Uurimistöö käib Richard III täieliku genoomi järjestamise jälgedes, mis pakkus tema elu ja põetud haiguste kohta samuti ohtralt objektiivset infot. Kuigi kuningas jääb eestlastele kaugeks, näitlikustab töö samas võimalusi, mida kaasajal elavad arheoloogid kasutada saavad. Ajalooliste isikute elule valguse heitmiseks ei pea enam lähtuma kroonikute subjektiivsetest tunnetest mõjutatud kirjeldustele.